Eesti Ehitus ja Tallinna Sadam rahastavad Reformierakonda?

Sadam on kindlasti üks olulisemaid riigile kuuluvaid infrastruktuuri ettevõtteid. Tallinna Sadam on aastate jooksul investeerinud infrastruktuuri miljardeid kroone. Vaieldamatult kõige edukam ettevõte ehituse riigihangetel sadamas on aastate jooksul olnud Eesti Ehitus AS. See ettevõte on võitnud viimase 12 aasta jooksul Tallinna Sadama suurtest infrastruktuuri riigihangetest koguni 15.

Võidetud on peaaegu kõik tähtsamad hanked. Eesti Ehitusest on saanud praktiliselt Tallinna Sadama ehitusosakond. Nii võideti eelmisel aastal Paldiski Lõunasadama kaide nr 8 ja 9 projekteerimise ja ehitamise riigihanked. Ehitust alustati 2008. aastal ja töödega plaanitakse valmis saada 2009. aastal. Riigihanke aruande maksumus ainuüksi selle objekti puhul on 316,4 miljonit krooni. See moodustab Eesti Ehituse kontsernikäibest 2008. aastal ligi kümnendiku (8,2%).

 Kuidas on võimalik, et üks ettevõte totaalselt võidab riigihanked  riigile kuuluvas äriühingus?

Kesknädalale on kinnitatud, et mõnigi kord on Eesti Ehituse odava hinna põhjuseks olnud teatud tööde ümberhindamine ehk „ettenägematutel põhjustel“ kulub raha objektile ikkagi rohkem. Harvad ei ole olnud juhud, kui seoses „täiendavate“ ja „ettenägematute töödega“ on tulnud Tallinna Sadamal tasuda täiendavaid summasid „tekkinud lisatööde“ eest. Loomulikult on lisatööde peatöövõtja olnud sellistel juhtudel Eesti Ehitus.

Eriti põnevad on veealused ehitused, mida hiljem on keeruline kontrollida. Näiteks Paldiski sadamas olevat veealuseid ehitisi nii oluliselt „ratsionaliseeritud“, et torm viis varsti kaid ära. Vaiad paigaldati merepõhja liiga lühikesed ja harvalt, võrreldes esialgse projektiga. Eesti Ehitus muutis projekti, et teha odavamalt ja võita konkurss, aga kui meri kai minema uhtus, siis küsis täiendavalt raha nii Tallinna Sadamast kui ka kindlustusest, ning saigi mõlemalt poolt. Väga lihtne on võita konkursse, kui enne on kokku lepitud, kuipalju raha pärast juurde saab.

 Luman

Eesti Ehituse suuromanik on reformierakondlasest ärimees Toomas Luman, kes on ühtlasi juba aastaid Reformierakonna suurtoetaja. Ajavahemikul 2005. aasta märtsist kuni 2008. aasta detsembrini on Luman toetanud Reformierakonda 3,2 miljoni krooniga. Aastased toetussummad on kõikunud vahemikus 0,4 miljonist kroonist 2008. aastal kuni 1 miljoni kroonini aastal 2007.

Raha on osavalt ära hajutatud – peaaegu iga kuu on Reformierakonnale läinud sada tuhat, mõni kuu ka kakssada tuhat krooni. Luman on Reformierakonnale või selle tipptegijatele justkui palka maksnud.

Tähelepanemist väärib mõnigi kokkulangevus, kui rahaülekanne Reformierakonnale on tehtud üsna vahetult pärast järjekordse ehitushanke äravõitmist. Seega Eesti Ehituse omanik Luman ei ole kaubelnud kahjuga. Toetades erakonda miljonite kroonidega, on tema ettevõte olnud pidevalt üliedukas riigile kuuluva Tallinna Sadama riigihangetel, võites ehitustöid enda ettevõttele aastate jooksul ligikaudu 1,4 miljardi krooni eest.

Seli ja Kiil

Tallinna Sadama nõukogu töös on pikka aega osalenud Reformierakond. Sadama nõukogu üks staažikamaid liikmeid on Tartu ärimees Neinar Seli. Alates 2005. aastast on Seli juhtinud Tallinna Sadama nõukogu tööd esimehena.

Alates 2003. aastast kuulub juhatusse ka kehakultuuriharidusega reformierakondlane Allan Kiil. Lisagem, et nimetatud juhatusliikme kureerida on ka sadama ehitusdivisjon ja infrastruktuuri halduse divisjon. Ehitusdivisjoni oluliseks tööks vastavalt sadama organisatsioonile on ehitusjärelvalve teostamine. See divisjon juhib ehitusalaste riigihangete tingimuste koostamist ja arvestamist. Põhimõtteliselt on kogu ehitusalaste riigihangetega tegelemine alates riigihanke tingimuste koostamisest ja dokumentide ettevalmistamisest kuni ehitusjärelevalveni ning kvaliteedi kontrollini reformikas Allan Kiili valvsa pilgu all.

Kiili puhul on tegemist endise Harku vallavolikogu esimehega, keda tema enda parteikaaslased soovisid 2008. aastal Reformierakonnast välja visata. Põhjuseks olid detailplaneeringutega seonduvad intriigid Harku vallas.

Meedias on koguni väidetud, et Kiil olla võtnud pappi kinnisvaraarendajatelt ja sigatsemine läinud nii suureks, et lõpuks viskas see üle isegi tema parteikaaslastel vallavalitsuses. Kui Kiil lubas anda loa kortermaja ehitamiseks Tallinna–Tabasalu–Keila-Joa tee äärde kiriku vastu (ta olla isegi raha kätte saanud), pani vallavalitsus sellele veto peale. Kiil läinud marru, et mehed tema sõna ei kuula, ja algatas 2007. aasta sügisel vallavalitsuse umbusaldamise.

Kuu hiljem avaldas hoopis volikogu umbusaldust Kiilile endale ja Reform kaotas vallas võimu. Seepeale tahtis kohalik allorganisatsioon Kiili parteist  välja visata, sest mees algatas oma parteikaaslaste umbusaldamise. Eelmise aasta aprillis otsustas partei juhatus, et Kiil võib siiski erakonda jääda ja erakonnale edasi kasulik olla. Kesknädala andmetel on Kiilil Tallinna Sadama nõukogu esimehe Seliga hea klapp ja lähedane koostöö.

 Vink ja Nõgu

Lumani sidet Tallinna Sadamaga olevat korraldanud Jaano Vink, kes on töötanud nii Tallinna Sadama ehitusjuhina kui ka nüüd Eesti Ehituse juhatuse esimehena. Kui Vink läks ametlikult Eesti Ehitusse, pani ta Tallinna Sadamasse tööle oma endise asetäitja ja grupivenna Peeter Nõgu, kellega oli pikalt koos töötanud.

Seega on Eesti Ehitus saanud loota igakülgsele toetusele alates sadama nõukogust kuni juhatuseni välja. Ajavahemikul 2003–2008 on Eesti Ehitus võitnud vähemalt seitse riigihanget Tallinna Sadamas. Samasse perioodi jääb näiteks Tallinna Vanasadama kruiisikai ehitus, mille maksumus ainuüksi oli 83,3 miljonit krooni.

Eelviimases ajakirjas „Saldo“ mainib aastaid Eesti ehitusturul tegutsenud Andres Koger (ehituskontserni Koger & Partnerid suuromanik), et ehitusfirmade püsima jäämine ei sõltu enam töökusest või muidu tubli olemisest, vaid millestki ebamäärasest ja tabamatust.

Tundub, et Eesti Ehituse pidev riigihankevõit Tallinna Sadamas ei ole midagi ebamäärast ega tabamatut. Selgelt on näha huvitatud isikud, kes on esindatud sadama erinevatel juhtimistasanditel. Ühisnimetajaks, mis seob nii tellijat ehk Tallinna Sadamat tema nõukogu ja juhatuse näol ühelt poolt ning tööde teostajat Eesti Ehitust teisel poolt, on Reformierakond. Olulised otsustajad, sadama nõukogu esimees Neinar Seli ja juhatuse liige Allan Kiil ning Eesti Ehituse suuromanik Toomas Luman kuuluvad kõik Reformierakonda.

 Kas siin ei ole tegemist võimaliku korruptsiooniga, ebaausa konkurentsiga ja heade ettevõtlustavade rikkumisega?

Väärib tähelepanu, et mitte kõike, mida sadamas kavandatakse, ei hakata tegelikult ehitama. See on  arusaadav. Kui kaubavoogusid ei ole, pidurdub ka arendustegevus sadamas. Kindlasti asutakse aga ehitama neid objekte, kus konkursi on võitnud Toomas Luman. Heategijale ei sobi ju ometi ära öelda!

 Kesknädala arvates tasuks Eesti Vabariigi Prokuratuuril ja Eesti Vabariigi Riigikontrollil uurida ning kontrollida aktsiaseltsides Eesti Ehitus (nüüd juba Nordecon) ja Tallinna Sadam toimuvat ühismajandamist ja suurte riigihangete läbiviimisel kujunenud olukorda. Õigusriigis peaks ju kõikides ettevõtetes toimuv, kaasa arvatud riigi omanduses olevad ettevõtted, olema läbipaistev ning arusaadav kõigile. Mihkel Oviir, Raivo Aeg, Norman Aas – see on teie töö. Või kuidas?

KESKNÄDAL

Fotodel:

SELI SIIN JA SELI SEAL: Tallinna Sadama nõukogu töös on pikka aega osalenud Reformierakond. Sadama nõukogu üks staažikamaid liikmeid on Tartu ärimees Neinar Seli.

KIIL KUREERIB: Põhimõtteliselt on kogu ehitusalaste riigihangetega tegelemine alates riigihanke tingimuste koostamisest ja dokumentide ettevalmistamisest kuni ehitusjärelvalve ning kvaliteedikontrollini Tallinna Sadama juhatuse liikme reformist Allan Kiili valvsa pilgu all.

[esiletõste]  Kesknädala arvates tasuks Riigiprokuratuuril ja  Riigikontrollil uurida ning kontrollida aktsiaseltsides Eesti Ehitus (nüüd Nordecon International) ja Tallinna Sadam toimuvat ühismajandamist ja suurte riigihangete läbiviimisel kujunenud olukorda.

Jaga |