Isamaa rüüstamise vandenõuteooriast

Toomas Kümmeli raamatus "Isamaa rüüstajad" leidub üks huvitav katke, mille lisan siia. (Ma muidugi ei tea, kui palju kellelgi selle vastu veel huvi on.) See puudutab ühe Keskerakonna toonase juhtfiguuri ja Üürnike Liidu looja Aino Runge puutumust VEB-Fondi asjasse ajal, mil ta Riigikogu liige oli. Tõsi, see on episoodiline, ja tollel hetkel vist isegi teatav "fopaa", aga võib-olla oskaks ja tahaks Runge sel teemal nüüd, kus Riigikohus on Eesti riiki kohustanud VEB-Fondi sertifikaatide omanike nõuded sularahas välja maksma, sellest oma partei ajalehele rääkida või kirjutada? Võib-olla oleks see huvitav? Eriti praeguses olukorras, kus, nagu nüüd teada, Riigikohtu lahendiga kohustati  Justiitsministeeriumi ja  Rahandusministeeriumi välja töötama tingimused, kes ja kuidas need rahad välja maksab, ja aega anti vist kaheksa või üheksa kuud.

Ma miskipärast arvan, et kuna valimised on möödas, siis vaevalt sellest väljamaksmise protseduurist avalikult enam valjult rääkida tahetakse. Sest valimised on ju möödas.

VALLO STEINBERG, Tallinn

Lõik raamatust „Isamaa rüüstajad"

„Tõsisem üritus oli 1995. aastal Riigikogu saadiku Aino Runge koostatud Riigikogu otsuse projekt „Riikliku VEB-Fondi reorganiseerimisest". Projekti seletuskirjas tõdes Runge: „Tänaseks on Riiklikku VEB-Fondi investeeritud Eesti riiklikke rahalisi vahendeid 463,0 miljoni krooni ulatuses. Vaatamata sellele ei ole Riiklik VEB-Fond Eesti Panga halduses sisuliselt tööle hakanud. Eesti Pank on osutunud ebaefektiivseks peremeheks.

20. jaanuari 1993. aasta Riigikogu otsus „NLiidu Välismajanduspangas külmutatud Eesti pankade kontod" punkt 6 kohustab Eesti Panka kuue kuu jooksul kutsuma kokku fondi krediitorite (sertifikaadi omanike) üldkoosolek fondi juhatuse valimiseks ning fondi juhtimise üleandmiseks. Eesti Pank ei ole senini (so. kahe aasta jooksul) Riigikogu otsust täitnud.

Seoses sellega on vaja :

1. Muuta Riiklik VEB-Fond mitteriiklikuks, jättes Venemaa pankadest rahaliste vahendite lahtikülmutamise põhirisk krediitoridele enestele.

2. Viia fondi haldamine välja Eesti Panga pädevusest ning loobuda sisuliselt vastutusest NLiidu välisvõla eest.

3. Jätta fondi krediitoridele kõik fondi rahalised vahendid, õigused ja kohustused."

Ehkki Runge arusaamad võivad tunduda kohati asjatundmatud, kindlasti ka tänu sellele demagoogiale, mida Eesti Pank ametlikult fondi ümber veeretas, oli Runge soov kahtlemata kantud siirast tahtmisest. Aastaid hiljem ei taha Runge oma projekti meenutadagi, sest seda ei hakatud arutama isegi Riigikogu rahanduskomisjonis."

Jaga |