EKRE pläralära-mehed

Vana Helme sõnul on Rootsi kaitsejõud võitlusvõimetud ja enam ei aita ka ajateenistuse taastamine. "No need on meesnaised juba, kes seal lähevad sõjaväkke," sekundeeris talle pojake, kes ei ole ise üldse ajateenistust läbinud. Ta kuulub küll nagu paljud teised Eesti poliitikud Kaitseliitu, et näida suure patrioodina, aga viilib ka selle õppustest.

Selle asemel, et rõõmustada nüüd Rootsi vasakpoolse valitsuse otsuse üle taastada Euroopas pingestunud olukorra tõttu kohustuslik ajateenistus ja süvendada koostööd teiste riikidega, mis suurendab kindlasti ka Eesti julgeolekut, hakkasid EKRE vinguviiulid hoopis hädaldama, et regionaalne koostöö ei hakka nagunii tööle ja et parem on ikka loota Trumpi peale.

Justkui oleks rahu püsimine Läänemere ümbruses Trumpi jaoks olulisem kui rootslastel. Puht ideoloogilistel põhjustel sülitati meie loomulikele geopoliitilistele liitlastele räigelt näkku.

EKRE pläralära-mehed demonstreerivad oma süüdimatu lobaga pidevalt, et nad ei ole veel küpsed selleks, et neid võiks nimetada riigimeesteks.

Mis puudutab Rootsi kauaaegset neutraliteedipoliitikat, siis sellele eelnes teatavasti sõda Soome pärast, mille Rootsi kaotas. Nii kaduski puhver, mis eraldas rootslasi Venemaast. Juba sada aastat varem oli kaotatud Eesti. Tugevama jõuga vastamisi seistes oligi neutraliteedipoliitikat vaja Rootsi iseseisvuse säilitamiseks. Kui arvestada, et see on kindlustanud Rootsile rohkem kui 200-aastase rahuaja, siis oli see ilmselt õige valik.

Teise maailmasõja ajal oli Rootsi formaalselt küll neutraalne, kuid sisuliselt toetas Saksamaa sõjamasinat, et see Venemaad temast eemal hoiaks.

Kui nüüd leitakse Stockholmis, et Rootsi huvides on Baltimaade püsimine puhvertsoonina, kuhu venelasi sisse ei lasta, siis aitab see kaasa Eesti jäämisele iseseisvaks riigiks. See on jälle meie huvides. Ja selle eest rootslasi mõnitada ei maksa.

Jaga |