TAAVI AAS naudib suvist töötamist

Taavi Aas, kas kahju pole, kui väljas lõõmab päike ja enamik inimesi naudib suve, teie aga istute oma kabinetis ning murrate tööd teha?

 Ei, üldse pole kahju! (Naerab pikalt.)

Esiteks, linna juhtides ei saa kindlasti kogu aeg kabinetis istuda. Päris palju tuleb ringi käia linnaosades ning objektidega tutvuda, et oma silmaga näha, kuidas üks või teine projekt on edenenud. Teiseks, ega ma päikese käes lesimist väga ei armasta, mulle meeldib hoopis suusatada. Sügise või talve poole kavatsen kindlasti järjekordse mõnusa suusapuhkuse käsile võtta.

Tallinnas toimub kogu suve tõesti midagi. Kuu alguses külastas meie pealinna Pekingi linnavalitsuse kõrgetasemeline delegatsioon. Kas suhted Hiinaga on head ja tihedad?

Meil on Hiina mitme omavalitsusega head kontaktid. Hiljutise külaskäigu ajal oli meil au võõrustada näiteks Pekingi linnapea I asetäitjat, abilinnapea Li Shixiang’i. Delegatsiooni kuulusid ka Pekingi välissuhete ameti peadirektor Zhao Huimin ja linna finantsbüroo peadirektor Li Yingjin.

2008. aastal oma Hiina-visiidi käigus leppis linnapea Edgar Savisaar Pekingi linnapeaga kokku tiheda pealinnadevahelise koostöö alustamise. Sellest ajast on koostöö tõusujoones liikunud. Tallinn on sellele üle 20 miljoni elanikuga linnale võrdväärne partner, ja selle üle on ainult heameel.

Pekingi delegatsiooni liikmed ilmutasid suurt huvi Tallinna ja Eesti e-lahenduste vastu. Lähiajal tullakse selle valdkonnaga lähemalt tutvuma. Ühtlasi said kauged külalised kutse tulla järgmisel suvel koolinoorte laulu- ja tantsupeole. Kultuurialane koostöö on muljetavaldav – 2009. aastast on Tallinnas saanud traditsiooniks tähistada Pekingi artistide osavõtul Hiina uusaasta saabumist ning Peking on siia toonud ka kõrgetasemelisi näitusi nagu „Dialoog keiser Qin’iga“ (2013) ja „Terrakotasõdalased“ (2015). Tallinna Kammerorkester on edukalt Hiinas esinenud ning 2016. aasta novembris on kavas järjekordne kontserditurnee. Samaaegselt kontserdireisiga on plaanis ka Tallinna ametliku delegatsiooni vastuvisiit Pekingisse.

Kultuurivaldkonnast on teravalt endiselt õhus Mustpeade maja. Mis sellest saab?

Pole kahtlustki, et Mustpeade maja peab jääma Tallinna linnale ning kultuuriobjektina avalikku kasutusse! Tuletan meelde, et Vabariigi Valitsus kaotas kohtuvaidluse Mustpeade maja tagastamise küsimuses kõigis astmetes. Kõik kohtuastmed on kinnitanud, et see maja peab jääma linna omandusse, aga valitsus pole endiselt rahuldanud munitsipaalomandisse andmise taotlust.

Usun siiski, et asi saab korda, et valitsus on õiguskuulekas ja asub kohtuotsust täitma. Mustpeade maja kuulub kultuurile, mitte ärimeestele. Nii lihtne see ongi.

12. juuli oli Põhja-Tallinna elanike ja merekultuuri jaoks tähtis päev – avati beetapromenaad. Promenaad on arusaadav, aga miks „beeta“?

Tegemist on idee algatajate välja pakutud nimega, mis tuleb IT-valdkonnast, kus „beeta“ tähendab testperioodi, mille käigus asja veel parandatakse ja tehakse kasutajasõbralikumaks. Mul on väga hea meel, et see kahekilomeetrine mereäärne jalgrada (alates Kalasadamast kuni Noblessneri sadamalinnakuni – Toim.) on saanud sedavõrd positiivse vastuvõtu. Niipalju kui olen näinud, on seal kogu aeg rahvast liikumas.

Beetapromenaad on ka õpikunäide mitme osapoole heast koostööst: kodanikuühendus, piirkonna arendaja, riik, linnaosa ja linnavalitsus toimisid kui üks meeskond. Nii saimegi merepäevadeks ilusa asja tehtud. Linna merele avamine on meie prioriteet, ning kahtlemata toetame häid ideid ka edaspidi. Selle aasta merepäevad läksid samuti hästi korda.

Põhja-Tallinn saab veelgi investeeringuid – lähiajal renoveeritakse sotsiaal- ja munitsipaalmajade fassaade, jätkub trammitee ehitus...

Investeerime ikka kõigisse Tallinna linnaosadesse. Mis puudutab Põhja-Tallinna sotsiaal- ja munitsipaalmaju, siis uue välisilme ja ka soojustuse saavad kuus hoonet kokku 300 korteriga. Muide, need olid 15 aastat tagasi käivitunud linna elamuehitusprogrammi esimesed viljad.

Suur asi on tõepoolest nn Kopli trammitee rekonstrueerimine, millele kulub orienteerivalt 20 miljonit eurot. Trammitee muutub täiesti uueks alates Viru ringist kuni Kopli depooni. Uueneb kõik, alates trammitee alusest kuni kontaktliinideni. Muudame ristumised sõiduteega ohutumaks ning rajame ooteplatvormid ja ootekojad.

Ühtlasi tähendab remont seda, et uued CAF-trammid saavad hakata ka Koplisse sõitma. Loomulikult muudavad suuremahulised tööd linlaste elu veidi ebamugavaks, aga kui asi valmis saab, on see kogu linna jaoks kasulik. Pean mainima ka lennujaama ühendamist trammivõrguga. Kokku kulutame üle 100 miljoni, et trammiliiklust kaasajastada.

Mis vanadest trammidest saab?

Naljaga pooleks vastan, et linn saab endale veel vanemad trammid! (Muigab.) Nimelt toob Linnatranspordi AS Kadrioru liinile trammid, mis välimuselt meenutavad eelmise sajandi keskel Tallinnas sõitnud tramme, ent tehnika ja ohutuse poolest on igati nüüdisaegsed. Renoveerimisele läheb veel kümmekond trammi. Varsti võime trammiliikluse üle päris uhked olla.

Küsimata ei saa jätta ümberkukkuvate trammiliinipostide kohta. Kas linn pole tegutsenud liiga aeglaselt? Siiani on lihtsalt vedanud, et inimesed pole viga saanud.

Tunnistan, et tegutseda oleks saanud operatiivsemalt. Praegu on olemas uuring postide seisukorra kohta, ja ka hankevõtja esmajärjekorras vahetamist vajava 27 posti jaoks. 15 posti on juba vahetatud.

Loomulikult teevad sellised juhtumid linlasi ärevaks, ja täiesti õigustatult. Olen nüüd püüdnud asjade käigul silma peal hoida ning pannud vastutavatele isikutele südamele, et see on tõsine probleem, mis vajab kiirkorras lahendamist. Teeme kõik, et edaspidi niisuguseid õnnetusi vältida.

Juuli alguses avasite rekonstrueeritud A. Weizenbergi tänava, mis varem oma kehva seisukorra tõttu sai palju kriitikat. Miks remont venis ja kas jääte rekonstrueerimisega rahule?

Seda objekti kritiseeriti tõesti palju, sest eks viib see tee ju Kadrioru parki ja presidendilossini, mistõttu jääb eriti silma. Rekonstrueerimise alustamist pidi edasi lükkama, sest ümberkaudsetel tänavatel tehti erinevaid töid. Liiklust Kadriorus ei saanud ju lukku lüüa. Projekt oli küllalt mahukas ja mitmeosaline, sest eesmärgiks oli maksimaalne arvestamine nii jalakäijate, jalgrataste ja sõidukite kui ka trammiliiklusega. Lisaks peab see kõik sobima miljööväärtuslikku, presidendilossi juurde viivasse keskkonda. Minu hinnangul on tulemus väärikas.

Hüppame hetkeks teede-tänavate juurest tervishoiu teemale. Näeme, et arengut on olnud Mustamäe Tervisekeskuse puhul, mille kohta allkirjastati juulis projekteerimis-ehitustööde leping. Kas protsess läheb plaanipäraselt?

Usun, et kõik sujub. Mustamäelased peavad küll mõnda aega taluma ebamugavusi, et nende kodune polikliinik on suletud, kuid tulemus on seda kindlasti väärt. Tulevane tervisekeskus pakub võimalusi perearstidest eriarstideni, samuti labori- ja radioloogilisi teenuseid. Rääkimata apteegist, ravikosmeetikutest jne.

 Mulle on kinnitatud, et töötingimused on, võrreldes vana polikliinikuga, „võrratult paremad“ ning majas on tasakaalus meditsiiniline teenus ja terviseedendus. See on Mustamäe jaoks igati vajalik objekt, mis plaanide kohaselt valmib 2017. aasta lõpus.

Milline on üldine hinnang Tallinna hetkeolukorrale? Nagu ikka on omavalitsuse jaoks tähtis elanike arv ja linna rahakoti paksus...

Kriteeriume on muidugi rohkem, aga nii elanike arvu kui ka finantsseisundi üle võib rõõmu tunda. 1. juuli hommikul elas pealinnas... (Otsib laual olevatest paberitest.) 441 182 inimest, mis tähendab, et aasta algusest oleme saanud juurde 1665 tallinlast. Ka loomulik iive on meil jätkuvalt positiivne, mis näitab, et peredel on siin turvaline sotsiaalne ja majanduslik keskkond.

Mis puudutab rahaasju, siis esimese poolaastaga laekus linnakassasse 291,8 miljonit eurot, see on ilma finantseerimistegevuseta 50,4% aastaks planeeritud laekumistest. Maksutulu oli sellest 188,8 miljonit eurot ehk 50,8% aastaks kavandatust.

Need on julgustavad arvud ja näitavad, et oleme eelarve planeerinud realistlikult, ehk isegi veidi konservatiivselt.

Ja lõpetuseks küsin – millist raamatut on sel töörohkel suveajal olnud mahti lugeda?

 Ikka olen lugenud. Äsja lõpetasin Aadu Musta „Põrgu värgi“. Soovitan!

Intervjueeris TAAVI PUKK

[esiküljefoto allkiri]   Taavi Aas värvib Põhja-Tallinnas beetapromenaadi avatuks.

Jaga |