Seekord ilma huumorita

MATI JAKSON,      11. juuli 2001


Eestlusest on saanud poliitilise äri objekt. Rahvustundega on manipuleeritud muidugi juba läbi aegade. Ka võõrvallutajad on püüdnud okupatsiooni siduda rahva vabastamisega. Kuid aadete ja riiklike huvide müük käib tänases Eestis hoogsamalt kui kunagi varem. Kuidas muidu seletada seda, et tulistest rahvuslastest isamaalased teevad koostööd endiste internatsidega.

Võimuhulluses ei valita vahendeid, peaasi et võimu juures püsida! Mõtlejad ja analüüsivad isiksused on märganud läbi valusate kogemuste, kui palju ühes või teises parteis rahvuslust mängitakse. Viimast näitab kõnekalt vabadusvõitlejate poolehoiu suurenemine tsentristlike vaadete suhtes. Heaks näiteks on aus kindral Aleksander Einseln või sihikindel vabadusvõitleja Mart Niklus, kes ennast Kesknädalas tihti avaldab.
Veelgi enam. Mitu aatemeest on oma endises erakonnas sedavõrd pettunud, et nad on siirdunud Keskerakonna ridadesse. Nii väljendas oma põhimõtteid kahe Eesti ajal vangis istunud Tiit Madisson.

Kõlab paradoksina, kuid nii mõnelgi prügikastiinimesel võivad Eesti Vabariigi taassünnis olla suuremad teened, kui mõnel end võimu juurde upitanud hetkeministril. Paljud rahvuslikud püsiväärtused on loodud ju nende inimeste kätega, keda riik enam tunnistada ei taha ja kes on inimvaenuliku poliitika ohvrid. Nende loodud väärtusi parseldatakse aga hoogsalt väliskapitalile. Kelle huvides, see on vast igale mõtlevale inimesele selge.
Miski ei näi muutuvat senikaua, kui meie pumba juurde pääsenud juhtpoliitikud soosivad avalikult ülijõukate ja jõhkrate meeste eesõigust.

Aga mis rahvuslus siis on ? See sarnaneb mõneti küsimusele - kelle käes on võim, kui võim on rahva käes?...Ajalukku tagasi vaadates tooksin näite Johannes Aaviku mõttekildudest: "Rahvuslane vaatab rahvusele kui kollektiivsele indiviidile, sotsiaalsele organismile, mille harmooniline ja õnnelik arenemine on võimalik ainult kõigi ta elementide tasakaalulises arenemises. Ta soovib, et kõik selle üksikud liikmed ikka enam ja enam tõuseksid taolisse olukorda, milles rahvusliku kultuuri saavutus oleks suurim ja rahvuslik hea käekäik ülim.
Rahvuslikult ükskõiksele inimesele ei tee muret ümberrahvustamise hädaoht, neid ei huvita rahvusliku võitluse ja rahvuskultuuri ideaalid.

Nad elavad igapäevast, enamasti jämedalt ainelistele huvidele pühendatud elu: vaesemate juures eluraskuste mured ja kõige elementaarsemate vajaduste ning elu ülalpidamise püüd. Jõukamatel seevastu võib täheldada ahnitsemise ja priiskavat elumõnude maitsmise huve, ainult väheste juures leidub ka enam vaimset ja mitteainelisi kalduvusi. Keda rahvustunne ei huvita, keda rahvuse õnnetused ja hädaohud teatava tundmusega ei täida, sel õigupoolest ei ole rahvustunnet ega võigi see inimene olla sõna otseses mõttes rahvuslane."
Majanduse allakäik ja raske elu hävitavad rahvustunde.
Möödunud Jaanipäeva paiku Eesti ääremaadel ringi liikudes pani mind jahmatama meie rahvuslippude vähesus põlistel taluhoonetel. Kui inimene on jäetud oma riigi poolt hätta, ei huvita teda enam, mis värvi lipp kusagil lehvib, tahaplaanile jääb ka kodu pühadus, mis eestlastel muinasajast peale läbi põlvkondade edasi kantud.

Mahajäetud inimestel on vaid üks mure - kuidas ränga murekoorma all püsima jääda. Olen memmede-taatide seas kohanud inimesi, kes pisarsilmi ootasid taasiseseisvumist, lõid kaasa Rahvarindes ja on nüüd kõiges pettunud.
Veelgi raskem on hammasrataste vahele aetud inimeste eluolu linnas. Eriti aga väikeste lastega peredel, invaliididel, pensionäridel. Pole võimalik, et poliitikust karjerist püüab nõrgemaid veenda elu võimalikkusest 500 krooniga kuus. Kui ta seda üritab, pole ta normaalse mõtlemise juures.

Oleks loomulik, et igast mahamehkeldatud tehasest, raudteest või mistahes ettevõttest saadud osa kasumist kantakse tänaste pensionäride arvele. Pole ju tavakodanikud süüdi, mis valitsus nende väärtuste loomisel võimul oli. Ärge unustage, et nende väärtuste ehitajateks ja töös hoidmiseks kasutati just tänaste hädasolijate käsi.
Rahvas kannatab, miljardid veerevad aga juhuslike aferistide taskutesse. Kõik kokku hävitab täisväärtuslikku rahvustunde.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (7)