Elu on julm

Aadu Rast,      23. aprill 2003


Kuid ega sellepärast ei maksa seda veel julmemaks teha. ETV 7. aprilli saates "Foorum" iseloomustas majandusminister Meelis Atonen prügimäe kolle kui inimesi, kes ise on oma valiku teinud.
Nii lihtne see ei ole. Ja kui olekski, võib öelda, et nende valikuvõimalused ei olnud kuigi suured ning nad polnud teadlikud, et satuvad prügimäele. Nad ei tunnetanud reaalsust. Kui ma koos tütre ja pojaga Lõuna-Aafrikasse reisisin, sattusime keset päist päeva Johannesburgi südalinnas mustanahaliste pussnugade rünnaku alla. See oli juhus, mis lihtsalt juhtus. Meie pääsesime puhtalt. Vähesed on pääsenud. Prügimäelt ka.
Prügimägi on ju oma olemuselt väljapääs - saatus pakub sulle selle ainsa väljapääsu. Nii arutledes on ta tõesti ka valik.
Mind hämmastas Atoneni sõnades veel asjaolu, et ta märkis prügikollide olematust Valgas, kus tema oli volikogu esimees. Tallinnas, Valgaga võrreldes suurlinnas, nagu ka kogu riigis on tegemist teistsuguse sootsiumiga, kus on tegemist teistsuguste tingimustega ja kus kehtivad teised ühiselu kirjutamata seadused. Selles mõttes ei ole mõtet Tallinna Valgaga võrrelda.
Prügimäe inimeste olemasolu ei tee meile au ja nad tuleks sealt ära tuua. (Ise nad vaevalt sealt ära tulevad.) Järelvalve all pöörduks neist mõnigi oma endise ühiskonnakasuliku töö juurde. Või tööle prügitehasesse. Ikkagi selgeksõpitud asi. Prügikollide probleemidega peab tegelema kohalik võim, kui tahame kultuurrahvas olla.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)