Nädala juubilar VJATšESLAV MOLOTOV 120

Kuid Vjatšeslav Mihhailovitš Molotovi nimi on ilmselt tuttav igale Eesti elanikule, sest temaga seostub 1939. aasta 23. augustil sõlmitud mittekallaletungileping, mis on saanud tuntuks kui Molotovi-Ribbentropi pakt (MRP) ja mille salajase lisaprotokolliga jagati Vahe-Euroopa NSV Liidu ja Saksamaa huvipiirkondadeks. Kuigi selle sobingu taga olid juhtfiguuridena Stalin ja Hitler, on ajalugu säilitanud  nende ministritest käsutäitjate nimed.

Vjatšeslav Molotov (õige perekonnanimi Skrjabin) sündis 25. veebruaril (9. märtsil) 1890 Vjatka kubermangus. Hariduse omandas ta Kaasani reaalkoolis (1908) ning õppis seejärel mõnda aega Peterburi polütehnilises instituudis, mis jäi tal lõpetamata. Selle asemel, liitunud 1906. aastal Venemaa sotsiaaldemokraatliku organisatsiooniga, valis Molotov enesele revolutsionääri elukutse, mis viis nii vangistamiseni (1909) kui ka asumisele saatmiseni (1915). Aastail 1912-1913 oli  Molotov seotud ajalehe „Pravda" väljaandmisega - nõukogude ajal sai sellest kommunistliku partei üks peamisi häälekandjaid.

1917. aasta oktoobripöörde järgsel ajal võis Molotovi sageli näha koos Zinovjeviga, kuid üsna peagi, ning eriti pärast Lenini surma, sai tast Stalini ustav kaaslane võitluses alguses Trotski ning seejärel ka Zinovjevi ja Kamenevi vastu. 1929. aastal usaldas Stalin Molotovile  juba Moskva parteiorganisatsiooni juhtimise. Ta viis läbi põhjaliku „puhastuse", mille käigus jäi 99 linnakomitee liiget 157-st oma ametipostist ilma.

Juba sel ajal paistis Molotov silma erakordse töövõimega, mis olevat andnud talle kõrgemates parteiringkondades hüüdnime „Kivist Tagumik".

Stalini lõplik võit oma vastaste üle tõstis Molotovi 1930. aastal NSV Liidu riikliku hierarhia tippu - temast sai Rahvakomissaride Nõukogu ehk Nõukogude valitsuse juht.

Vjatšeslav Molotovi tolleaegsel tegevusel üksikasjalikumalt peatumata tuleb aga kindlasti toonitada, et tema oli kõige otsesemalt seotud 1920.-1930. aastate repressioonidega. Molotov isiklikult sanktsioneeris sadade tuhandete talupoegade, „klassivaenlaste" ja oma endiste võitluskaaslaste hävitamise. Koos Staliniga kirjutas ta alla kõigile tähtsamatele otsustele ja hukkamisele mõistetute nimekirjadele. Seejuures algatus mõista „aja kokkuhoiu nimel" kohut nimekirjade alusel  olevat tulnud just nimelt Molotovilt.

1939. aasta 3. mail sai Vjatšeslav Molotovist välisasjade rahvakomissar. Ta vahetas sel ametikohal välja Maksim Litvinovi, kes juudina polnud sobilik realiseerima Stalini „mänguplaane" Hitleriga. Kuidas need plaanid realiseerusid, on üldteada. Igatahes toetas Molotov täielikult Stalini seisukohta, et Saksamaa rünnakut pole lähiajal oodata. Ning kui see aset leidis, usaldas šokis Stalin Molotovile „au" informeerida juhtunust Nõukogude rahvast. Nii kõlasidki kogu riigis 1941. aasta 22. juunil kell 12 Vjatšeslav Molotovi sõnad, mis kuulutasid sõja algust.

Sõja lõppedes hakkas Molotovi täht iga aastaga aina rohkem ja rohkem tuhmuma. Tema naine arreteeriti (selle küsimuse hääletamisel Poliitbüroos jäi Molotov erapooletuks) ning 1949. aastal jäeti ta ilma välisministri kohast ja seejärel ka paljudest muudest ametipostidest. Lõplikult sai Molotovi tähelend otsa võitluses Nikita Hruštšoviga, sest Molotov, jäädes hingepõhjani stalinistiks, üritas vastu hakata uue parteijuhi ettevõtmistele paljastada Stalini isikukultust. 1962. aastal heideti Molotov parteist välja (liikmesus taastati 1984. a.) ja ta saadeti vanaduspuhkusele.

Suri Vjatšeslav Molotov 1986. aasta 8. novembril Moskvas. Ajalukku võib ta jääda näitena kurjuse deemonitest. Või vähemalt nende sulastest.

DAVID VSEVIOV

Jaga |