Kelle nägu oli Meri?

HUGO HIIBUS,      29. märts 2006


Lennart Meri tegi välisministriks olles kummalise avalduse nagu oleks Arnold Rüütel USA luure agent (?) Tegin selle kohta karikatuuri, mis ilmus tollal Rahva Hääles. Juba järgmisel hommikul helistas mulle reibas naishääl välisministeeriumist. Kontrollinud, kas olen see ikka mina, kukkus ta mind noomima sellepärast nagu oleks ma nende ülemust liigselt moonutanud. Ma ei saanud kõigest täpselt arugi, mis oli teisiti. Palusin selgitada lühemalt ja selgemalt. "Noh, olete meie ministrile joonistanud hobuse näo…"
Mõtlesin pisut, kuidas lühemalt ja selgemalt talle naljapildi-reegleid selgitada, ja tuligi hea idee. Nõustusin noore daamiga: "Teil on õigus, Lennart Meri on tõepoolest rohkem kaameli kui hobuse nägu." Telefonitorus pisut aega vaikiti ja siis kostis „piip-piip!".
Täna poleks selline karikatuur erilist tähelepanu leidnudki, kuid tollal oli aeg teine. Olime äsja vabaks ja iseseisvaks saanud, küll alles juriidiliselt. Nõukogudeaegse tsensuuri jäine hingus andis endast veel märku.
Tahtmatult meenus eelmise vabariigi ajal toimunud Gori kohtuprotsess välisministriga, vist Selteriga. Kui kohtu ees Gori palus ministrit demonstreerida karikatuuri kohaselt pissipotil istudes, kas ikka tegu on tema persooniga, lõpetati kohtuistung.
Mind kohus ei ähvardanud, kuid valvsad ja edasipüüdlikud noored daamid asusid ministri väärikuse ja au kaitsele.
Juba esimese Eesti Vabariigi ajal oli meie karikatuur heal tasemel: Gori, Krusten, Tiitus, Valtmann, Jensen jt. Kogu Euroopa päevalehed kajastasid päevapoliitikat kõige päevakohasemalt just selles zhanris. Kui tollane Suurbritannia peaminister Winston Churchill hommikustes lehtedes endast karikatuure ei näinud, ütles ta midagi olevat tegemata jätnud. Kuid nõukogude diktatuur lämmatas kõigepealt naljapildi kui tsensuurile raskemini alluva zhanri.
Kord arutasime Kuku klubis karikatuuri olukorda taasvabas Eestis. Tõin äsjase näite Lennart Merist. Keegi kõrvallauas pani selle kõrva taha. Otsis välja Wiiralti teatud kaamelipea, lisas sellele prillid ja – oligi suurepärane Lennart! Pilt ilmus Pikri esikaanel. Mul jäi üle vaid imestada, kuidas ma ise seda ideed ei osanud vormistada.
Ma ei tea, kuidas Lennart Meri ise minu tollele Rahva Hääle karikatuurile reageeris. Arvan, et mitte nii nagu too preili. Äsja lugesin, et rahvaga kohtudes kasutas president Meri koketeerivalt enda kohta toda kaameli-kujundit.
Soome president Urho Kaleva Kekkonen kogus enda kohta käivaid vaimukamaid karikatuure ja anekdoote. Neid mõtles ta ka ise välja ning andis trükki. Üks teravmeelsemaid autosharzhe on minulgi Kekkoselt, kus ta kujutas ennast leivalabidal olevate hobuse suulistega. Leivalabidas annab Kekkose näo kiilaspeaga, suuliste rõngad kujutavad prille. Juhtiv leivaisa! On ju hobuse suulise rõngad juhtimiseks.
Lennart Meri armastas ise esineda ootamatult, teha nalja ja oskas head nalja hinnata.
Toon siinkohal veel mõned näited, kuidas olen Lennartit kujutanud sharzhis.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)