Eesti vabadus, Savisaar, Keskerakond!

Ajaloo iroonia on see, et samal seisukohal on Savisaar ka praegu. „Sellesse valitsusse, kes täna võimul, ma ei kipu“ – on ta öelnud. Tema enda juhitud, vaba Eesti esimene valitsus sunniti jõuga lahkuma. Pärast seda, kui peaminister näitas rahvale: laod on toitu täis, kuid lettidele seda ei lasta, sest kaupmehed ootavad hinnatõusu. 1991. aasta lõpul sai selgeks, et ühist teed uute kaukameestega Savisaarel pole. Tema valis aatemehe tee, jäädes truuks oma rahvale.

Tänavune 18. oktoober, mil Hundisilma talu lahtiste uste päevale saabus ootamatult suur, rohkem kui 5000-line inimhulk, kinnitas taas, et ka rahvas on Edgarile truuks jäänud. Sellest kõnelevad ligi 40 000 poolthäält kohalikel valimistel ja 47 675 toetusallkirja nõudele ennistada Savisaar linnapeaks. Sellisest juhist unistaks iga läänemaailma suurpartei. Eestis aga teeb see kadedaks ja hirmutab!

Kuni Edgar haiglavoodis lamas, jäi kõik veel vaikseks. Lootust raskest haigusest toibuda oli vähe. Kui 5. augustil teatati, et Savisaar on tööl tagasi, lõi herilaspesa kihama. Tõeline pomm lõhkes 9. septembril, kui Keskpartei esimees teatas Kesknädalas, et kandideerib erakonna kongressil jälle esimeheks. 22. septembril saabuski kaitsepolitsei “väekontingent“ Hundisilma tallu ja 30. septembril kõrvaldas Harju maakohus Savisaare Tallinna linnapea ametist. 16. oktoobri õhtul teatas Kadri Simson meedia kaudu, et ka tema kandideerib Keskerakonna esimeheks – praeguse esimehe tervis ei lubavat kahel kohal töötada.

Savisaare võimekust loovalt töötada kinnitab pikk nimekiri Tallinna linnapea viimaste aastate tegudest: sajandi projekt ehk Ülemiste viadukt, tuhanded munitsipaalkorterid, toetusraha pensionäridele, tasuta ühistransport, linna oma turud ja poed, Lasnamäe õigeusukirik, Tallinna Televisioon, ajalehed „Pealinn“ ja „Stolitsa“.

On seda kõike ühe mehe jaoks vähe?

Ei! Seda on liigagi palju. Lisaks juhib ta ju Eesti suurimat erakonda. Häda ongi selles, et üle 14 tuhande liikmega erakond ja iseseisvalt mõtlev Ninasarvik segavad riigi praegust eliiti. Poiss- ja tüdrukministrid, kes õppinud vaid maksudega mängima ja riigiettevõtteid põhja laskma, ei suuda nii tugevat opositsioonijuhti taluda. Nüüd, kui Kadri Simson võitlusse astus, saabuski õige hetk Keskerakond lõhkuda ja parempoolsetel Tallinn tagasi saada. „Simsoni soov kandideerida on hea. Loodetavasti tekitab see Keskerakonnas suuremat sorti segaduse ja viib selleni, et nad Tallinnas linnavõimu juures lagunevad,“ rõõmustas IRL-i esimees Urmas Reinsalu.

Rahul ollakse ka Brüsselis ja Atlandi ookeani taga. Pole ju tarvis ühes Ida-Euroopa väikeriigis soojendada vasakliberaalset opositsiooni, kes ohustab rahamaailma vägevaid. On veel üks seltskond, kes kergendatult hingaks – Savisaar teatavasti loob rahvuslikul kapitalil töötavat ühistupanka, mis jätaks kasumi kodumaale ja tõeliselt teeniks eestlaste huve. Rahamehed seda lubada ei saa ja on valmis mis tahes vahenditega hävitama nii erakonna kui ka tema juhi.

Keskpartei esimehe vahetus tooks kaasa suuri muutusi Eesti ühiskonnas. Tuhmuks särav erakond, kaoks tugev opositsioon ja poliitiline tasakaal. Unustusse vajuks ideaalid, mille nimel võitluslikud keskerakondlased oma esimehe juhtimisel vabas riigis õigluse nimel tegutsenud.

On hirmus, kui see suur kaotus Eesti jaoks juhtuks keskerakondlaste käe läbi. Veel hirmsam, kui õpetaja ideaali lõhuvad tema enda koolitatud, kuid üleliia võimujanuseks kasvanud õpilased.

 KESKMÕTE:Savisaar valis mitte kaukamehe, vaid aatemehe tee, jäädes truuks oma rahvale.

HEIMAR LENK, Riigikogu liige

Jaga |