Vilja Savisaar aitab kutsehaigetel muresid lahendada

15. juuni 2005


Eesti Kutsehaiguste Liidu suvepäevadel pälvis Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimehe Vilja Savisaare esinemine nii suure poolehoiu, et kutsehaigete esindajad lubasid liidu 27 000 liikme hääle Keskerakonnale.
Savisaar tutvustas kohtumisel Keskerakonna fraktsiooni seadusandlikke algatusi Riigikogus ning Keskerakonna, Rahvaliidu ja Reformierakonna koalitsioonilepingut.
Keskfraktsioon ja selle liikmed on Riigikogu 10. koosseisu ajal algatanud 87 seaduseeelnõu menetluse. Olulisemaks neist on koalitsioonis algatatud järsk pensionide tõstmise eelnõu, mis kasvatab tänavu 1. juuliks keskmist pensioni 2726 kroonini ja tuleva aasta 1. aprilliks 3008 kroonini.
Kutsehaigetele tegi muret asjaolu, et pensionide kasvamisega kahaneb neil töövõimetushüvis. Savisaar lubas kutsehaigetele, et koos Keskerakonda kuuluva sotsiaalminister Jaak Aabiga leitakse lahendus, kuidas muuta seadus kutsehaigetele õiglasemaks.
"Praegu kehtivas seaduses puudub igasugune loogika," märkis Savisaar. "Koos pensionitõusuga peab säilima ka töövõimetushüvis täiel määral, sest vastupidisel juhul karistab seadus oma ametis tööd murdnud ja tervise kaotanud inimest."
Enim muret valmistas kutsehaigete liidule tööõnnetuse ja kutsehaiguste kindlustuse seaduse viibimine, sest selle seaduse vastuvõtmine aitaks mittetäieliku töövõimega inimestel elus paremini toime tulla. Savisaar ütles, et teeb Keskfraktsiooni poolt minister Aabile ülesandeks tulla hiljemalt septembris seaduseelnõuga Riigikokku.
Rõugesse kogunenud kutsehaiged polnud rahul kaks aastat tagasi sotsiaalminister Marko Pomerantsi eestvedamisel vastu võetud uue rehabilitatsiooniplaanide koostamise kavaga, nimetades seda riigi raha raiskamiseks.
"Saame vähem konkreetset raviteenust, sest suurem osa rahast läheb rehabilitatsiooniplaanide koostajate administratiivkuludeks," märkis EKLi juhatuse liige Aleksander Nukka.
Kutsehaigete esindajate hinnangul pole rehabilitatsioonikomisjoni otsused pädevad, koostatud raviplaanid on viletsad ja nendegi täitmiseks puuduvad võimalused.
Kutsehaiguste liidu andmetel koostati möödunud aastal üle 6000 rehabilitatsiooniplaani, kuid ainult 1300 inimest sai seda täita. "Milleks on vaja plaani, kui seda pole võimalik täita?" küsisid kutsehaiged.
Samuti polnud kutsehaiged rahul pensionistaazhi arvestamisega osalise tööaja korral ja ravikindlustamata inimeste ravi kindlustamisega.
Savisaare sõnul on kutsehaiged kaotanud oma tervise ametipostil, kuid pärast töövõimetuks jäämist on riik nad teenimatult unustanud. "Riik peab näitama üles suuremat hoolivust," selgitas Savisaar.
Kn

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (4)