Uus liiklusohutusprogramm aitab säästa elusid

Statistikaameti andmetel oli tänavu 1. jaanuaril Eesti rahvaarvuks pisut enam kui 1,3 miljonit. Viimasel paaril aastal on rahvaarv olnud kerges kasvutrendis ning näiteks mullu suurenes see esialgsete hinnangute kohaselt ligikaudu 1850 võrra. Murekohaks on endiselt negatiivne loomulik iive – inimesi sureb rohkem kui sünnib. Väikeriigi puhul on iga positiivne nihe kahtlemata tervitatav ning iga säästetud inimelu väärtuslik.

On selge, et Eesti vajab iga inimest. Väikese riigi jaoks on potentsiaalselt välditavas õnnetuses kaotatud inimelu väärtus kõrgem kui mõnes suurriigis, kus anonüümsus on mitmeid kordi suurem. Lisaks sellele, et uue valitsuse sihiks peab olema kasvav rahvaarv, tuleb osata inimelusid hoida. Seetõttu pean väga tähtsaks Majandusministeeriumi algatust, mis veebruaris sai valitsustasandil heakskiidu.

Pean siinkohal silmas aastate 2016–2025 liiklusohutusprogrammi, mille abil loodame säästa enam kui 250 inimese elu. Olukord Eesti liikluses on aastakümnete jooksul küll paranenud, kuid endiselt on arenguruumi.

Võib tunduda, et 250 säästetud inimelu peaaegu kümne aasta jooksul pole kuigi suur arv, kuid vaidleksin vastu.

Ääretult tähtis on ka üksainus inimelu, mida saanuks paremate lahenduste kaudu säästa. 2016. aastal juhtus Eestis ühtekokku 1458 liiklusõnnetust, milles sai vigastada 1835 ja hukkus 71 inimest. Aasta varasemaga võrreldes oli tegemist tõsise tagasiminekuga; kasvasid nii õnnetuste hulk kui ka vigasaanute ja hukkunute arv. Pean värsket liiklusohutusprogrammi vajalikuks, sest see toob kaasa uuendusi, mis aitavad liikluses hukkunute hulka vähendada.

Aastail 2003–2015 kehtinud liiklusohutusprogramm näitas, et senine mudel, kus otsiti ja järjest rakendati üksiktegevusi, enam ei toimi. Programmis olnust täideti ettenähtud tähtaegadel ja mahus vaid ligikaudu pooled ülesanded ning osa ettenähtud tegevustest jäi üldse rakendamata. Vaja oli uut programmi, mis vaataks suuremat pilti ning seoks süsteemi tervikuks.

Erinevalt liiklusohutuse traditsioonilisest käsitlusest, kus peamine vastutus liiklusohtude vältimise eest lasus eeskätt juhil, näeb uus programm ette ülesandeid kõikidele liikluses osalejatele. On selge, et eksimusi ei ole võimalik inimesel endal täielikult nullini viia, mistõttu tuleb liikluskeskkond kujundada selliseks, mis vähendaks inimlike eksimuste võimalusi ja liiklusõnnetustega kaasnevaid kahjusid. Kui tavapäraselt on kogu vastutus liikluse ohutu toimimise eest pandud liiklejatele, siis uue mõtteviisi järgi lasub vastutus nii transpordisüsteemi kavandajatel ja elluviijatel kui ka haldajatel.

Peame kulgema lihtsasti mõistetava liikluskeskkonna poole, kus liiklejad tajuksid tulenevaid ohte. Rõhku pannakse ohutumate sõidukite kasutamisele, sealhulgas ka abisüsteemidele, mis ei laseks juhil teatud tingimusi täitmata autot või seadet kasutada. Kui vanema põlvkonna autod olid ehitatud nii, et tõsises kokkupõrkes metall ei pruukinudki väga viga saada, küll aga sai vigastada inimene, siis nüüd võib sõiduk kokkupõrke tagajärjel muutuda taastumatuks, kuid inimelu õnnestub säästa.

Lisaks peame varasemast enam tegelema ennetustööga, et ei tuleks enam tegelda kurbade tagajärgedega.

Inimelu väärtust on võimatu mõõta, kuid on arvutatud, et ühe inimese hukkumisest ühiskonnale kaasnev kahju ületab praegustes hindades 2 miljonit eurot. Seega on enam kui 250 inimelu prognoositav säästmine ning veel paljude enamate liiklusõnnetustest põhjustatud tõsiste terviserikete ärahoidmine tegelikult ka mõjus majandusvõit.

On väga tähtis, et uus valitsus värske liiklusohutusprogrammi juba esimese saja ametisolekupäeva jooksul vastu võttis. Eesti elu saab edendada mitut moodi, ning miks mitte alustada sellest, et üheskoos muudame liikluse turvalisemaks?

Ilmunud varem ajalehes Põhjarannik

[esiletõste:] Peame varasemast enam tegelema ennetustööga, et ei tuleks enam tegelda kurbade tagajärgedega.

KADRI SIMSON,

majandus- ja taristuminister, Keskerakond

Jaga |