Enn Eesmaa: Teeme kultuurikongressi!

Tõepoolest, kui vähegi süveneda, selgub, et ERSO mured pole kaugeltki suuremad kui kirjarahva, kujutava või teatrikunsti esindajate, samuti eliitorkestriga mitte seotud muusikainimeste probleemid.

Ka filmitegijad kurdavad, et paberil ja statistikas on nende elu ja loominguvõimalused tegelikest võrratult soodsamad. Pilt pole sugugi rõõmsam kohalikul telemaastikul ja trükimeedias, mis, osaliselt finantspõhjustel, kolletub kiiremini kui leinakask sügisel.

Kas täna võib Eestis üldse leida kedagi, kes töötab kultuurivallas ning on rahul ja kindel, et tema perel ka homme leib on laual? Kui siia lisada veel üha kahanev lootus loominguliseks rahuloluks, mis tekib ju ennekõike siis, kui oma lemmikalale saad rahus ja segamatult keskenduda.

Loomulikult tahavad jooksvad probleemid lahendust. ERSO peab oma tegevust jätkama, ajalehed ilmuma, filmid linastuma, kunstinäitused silma ja hinge rõõmustama. Või ka vihastama, sest maitsed on inimestel ju nii erinevad.

Kindlasti peavad tekkinud olukorras süüdi olevad tegelased omad järeldused tegema, neid peaks ehk karistamagi, ükskõik mis ametinimetust nad ka ei kannaks või kui suuri loomingulisi saavutusi omaks.

Olen kujunenud situatsioonile palju mõelnud ning avalikult teinud ühes kultuuriteemasid ausalt vaaginud telesaates ettepaneku, mida pean mõttekaks. Olen oma ettepanekule saanud rõõmustavalt rohket ja peamiselt toetavat vastukaja. Seega arvavad üsna paljud, et aastate jooksul kultuurivallas tekkinud ja tänini lahendamata probleemide ausaks ja professionaalseks analüüsiks tuleks kokku kutsuda Eesti kultuurikongress. Mida varem, seda parem, kuid kindlasti mitte ülepea kiirustades.

Mäletate, kui otsustavalt vajalik oli kunagine loomeliitude pleenum Toompeal Riigikogu saalis. Paljud peavad seda kultuuri ja tollase poliitika tippsündmust Eesti vabanemisprotsessi alguseks. Täna on ühiskondlik-poliitiline olukord sootuks teine. Seepärast pole ühelgi erakonnal võimalik kultuurikongressi oma valimis- või üldisemalt parteilise propagandavankri ette rakendada. Paljud kultuuriinimesed, kuid kaugeltki mitte kõik, kuuluvad ju avalikult või salamisi kõikide erakondade ridadesse.

Kultuurikongressi peaksid kokku kutsuma Eesti loomeliidud ühiselt, et oma esindajate kaudu välja öelda arvamus tänaste probleemide põhjuste kohta. Üheskoos tuleks analüüsida probleemide lahendamise teid, sest kaugeltki kõik neist pole seotud rahaga.

 Loomulikult tuleb mõelda ja üheskoos otsustada, kuidas suhteliselt väheseid raharessursse mõttekamalt kasutada.

Kongressi võiks ühildada terve järgmise aasta vältava rahvusvahelise üritusteseeriaga „Tallinn - Euroopa kultuuripealinn 2011". Mitte pelgalt seetõttu, et kongressile võimalikult suurt üldist tähelepanu tõmmata, vaid ennekõike selletõttu, et meile muret tekitavatele kultuurielu probleemidele püütakse praegu pingeliselt lahendusi leida terves Euroopas.

Euroopa Liidu kultuuriprogrammid on seni olnud küll üsnagi edukad, kuid arenguruumi on piisavalt. Praegune üleeuroopaline programm „Kultuur", mis algas juba kolme aasta eest ja vältab veel kolm, võimaldab igal liikmesriigil toimuvast kasu lõigata. Nii loomingulist kui ka rahalist. Sellise programmi kaudu aidatakse tuhandeid kultuuriorganisatsioone niisuguste kultuuri- ja kunstiprojektide kavandamisel ja rakendamisel, mis aitavad süvendada Euroopa kultuuripärandi tundmist ja levitamist, edendavad kultuurivahetust, kunsti- ja kultuuriloomet ning kirjandusteoste tõlkimist.

Palju rohkem on kõikjal (ka meil Eestis) võimalik ära teha loomemajanduse valdkonnas. Kultuurikongress võiks ja peaks otsima võimalusi ja lahendusi hoopis üldisematele probleemidele kui kultuuriministri saatus.

Kõiki liikmesriike ühendav Euroopa Komisjon on avaldanud arvamust, et just praegu on õige aeg uue Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava väljatöötamiseks. Selles saaks konkreetse väljundi iga rahva soov Euroopa kultuurielu rikastamiseks nii vormis kui ka sisus.

Miks mitte teha seda Eestis? Miks mitte seda teha eriti aastal, mil Tallinn on rahvusvahelises huvikeskmes, olles kogu Euroopa kultuuripealinn?

Kultuurikongressi idee ja vajadus ühildub otseselt ja loomulikult Euroopa kultuuripealinnade traditsiooniga. Tänases maailmas on meil vajadus või õigemini kohustus lokaalselt tegutsedes mõelda võimalikult globaalselt, vähemasti euroopalikult. Eesti kultuurikongress pakuks selleks oivalisi praktilisi väljundeid.

ENN EESMAA, Keskerakonna aseesimees, Riigikogu liige

[esiletõste]  Tuleb mõelda ja üheskoos otsustada, kuidas suhteliselt väheseid raharessursse mõttekamalt kasutada.

,[fotoallkiri]   LAULASMAAL: 25. novembril kirjutas Edgar Savisaar oma blogis kohtumistest Arvo Pärdiga Istanbulis ja Laulasmaal. „Mõnikord ma tunnen ennast praegu samasuguse teisitimõtlejana, nagu oli Arvo Pärt 30 aastat tagasi. Näiteks siis, kui avalik-õiguslik televisioon näitab oma uudistes ainult minu kinganinasid ja portfelli. Oleks mul vähemalt selline habe nagu Arvol..."  Foto: Tallinna linnakantselei

Jaga |