Nädala juubilar KUNINGANNA VICTORIA 195

24. mail 1819 sündinud kuninganna Victoria valitses Suurbritanniat, Iirimaad ja Indiat ligi 64 aastat. Tema vanaisa oli traagilise elusaatusega George III, kuninganna Victoria järeltulijad on aga tänagi veel troonil Norras, Rootsis, Taanis, Hispaanias ja Suurbritannias.

Hiljuti nägin oivalist BBC dokumentaalfilmi kuninganna Victoria lastelaste dramaatilistest saatustest Esimese maailmasõja aastail, kus neid jagus sõjatandri kõigi osapoolte otsustajate hulka.

Victoria tõusis troonile 20. juunil 1837. Ta oli sel päeval vaid 18-aastane. Victoriast sai kuninganna, kuna ta isa kolm vanemat lastetut venda olid surnud. Seega oli Victoria algselt troonipärijate järjekorras alles viies. Monarhi sünninimi oli Alexandrina Victoria, esimese nimega austati vastsündinu ristiisa – Vene keisrit Aleksander Esimest, Victoria oli aga lapse ema nimi. Tulevase isevalitseja isa oli Kenti hertsog Edward, ema Saksa printsess Mary Louise Victoria.

Juba lapsena olnud Victoria terane ja tähelepanelik. Paljud märkasid tüdruku oskust elunähtusi analüüsida. Ega temaga kerge olnud, sest Victoria oli tujukas ja jonnakas laps. Ometi õpetati ja kasvatati teda ülirangete reeglite kohaselt, mistõttu kuninganna mäletamist mööda möödus ta lapsepõlv sõpradeta ja melanhoolselt, üksildust leevendamas vaid lemmikspanjel Dash.

Kui Victoria kedagi ei sallinud, siis igavesti. Kui aga kiindus, siis samuti surmani. Victoria vaimustus kergesti kõigest uuest. Nii huvitus ta tõsiselt fotograafiast, kuid nautis suuresti ka tavapärasemaid meelelahutusi, muusikat ja joonistamist.

Kuninganna Victoria oli viimane Hannoveri dünastia esindaja Briti troonil. Neist esimene oli George I, kes vahetas troonil välja Stuartite dünastia aastal 1714. George I ei rääkinud esialgu sõnagi inglise keelt.

Kuninganna Victoriaga algas selles maailmariigis uus ajastu, mis tõenäoliselt jääb igavesti Suurbritannia ajalukku võimalik et suurima õitsenguetapina. Victoria valitses oma koloniaalimpeeriumi – mille kohal kunagi ei loojunud päike – kauem, kui ükski teine enne ja ka pärast teda.

Aastal 1867 krooniti Victoria India keisrinnaks, ja siis valitses ta neljandikku planeedi Maa pindalast.

Kuninganna Victoria oli esimene, kes asus koos oma perega elama Buckinghami paleesse. Nagu tollal sageli kombeks, abiellus kuninganna oma sugulase, Saksi-Coburgi ja Gotha printsi Albertiga, keda Victoria armastas ennastunustavalt kuni hauani. Neil oli kokku üheksa last; neist vanuselt teine krooniti pärast ema surma Briti kuningaks kui Edward VII. Ta oli kuningas George V isa ning nii Saksa keisri Wilhelm II kui ka Vene keisri Nikolai II onu. Muide, tsaaripoja raske verehaigus tabas troonipärija Alekseid just Hannoveri dünastia liini mööda.

Kuninganna Victoriat kutsuti Euroopa vanaemaks. Kui Victoria abikaasa prints Albert suri tüüfusesse, algas leseks jäänud rangete eetikanormide poolt tuntud isevalitseja isiklik kriis, mis tegelikult kestis ta pika elu lõpuni. Kaua ei ilmunud ta üldse rahva sekka, jättis avamata koguni Briti parlamendi, mis alati on olnud valitsejate kohus. Neil kuudel aktiviseerusid Suurbritannias vabariiki eelistavad poliitjõud.

Muide, Victoria suurusele vaatamata allutati just tema valitsemisajal Briti monarhia täielikult ja lõplikult parlamendi kontrolli alla. Victoria katsed sekkuda välispoliitikasse tõrjuti elegantselt, kuid kindlakäeliselt.

Abikaasa surmale järgnenud kuninganna irdumisest saadi jagu alles üliosava diplomaadi, tollase peaministri Benjamin Disraeli abiga, kes suutis leinavat naist mõjutada – tõestades, et rahvas tahab vahetevahel oma armastatud monarhi ka silmast silma näha ja kuulda.

Victoria valitsemisaja lõppsaldo oli igas punktis positiivne – tema ajal kasvas neljakordseks eksport ja raudteede kogupikkus koguni kümnekordistus. Inglismaa oli Victoria-aastatel tugevam kui kunagi varem ja ka hiljem.

Kui kuninganna Victoria 1901. a suri, andsid Londoni suurtükid 81 kogupauku, ühe isevalitseja iga eluaasta kohta. Victoria käsul ei kasutatud ta matusepäeval leinamusta, vaid kogu London oli mähitud purpurisse, mida palistas valge satiin.

Kuninganna Victoria oli esimene tõeliselt suur isevalitseja, kellest on säilinud mõnisada meetrit filmilinti. Mõnigi kaamera jäädvustas kuninganna matusepäeva, mistõttu sai ühe ajastu loojang järgmise, elektroonilise ajastu koiduks.

Kuninganna kirjutas keskmiselt 2500 sõna päevas. Ta detailsete, ajalooliselt ülihuvitavate päevikute kogumaht ulatub 122 köiteni. Neid toimetas ja korrastas Victoria noorim tütar printsess Beatrice, kes oli Hispaania tänase kuninga Juan Carlose vanavanaema.

Erakordse ja unustamatu kuninganna auks on Victoriaks nimetatud Seišellide pealinn, Aafrika suurim järv, kaks Austraalia osariiki ning kahe Kanada osariigi keskused. Igaüks teab ja paljud on lähedalt näinud Victoria juga, Victoria saart ja Suurt Victoria kõrbe. Suur oli see kasvult kasin kuninganna tõepoolest.

ENN EESMAA

Jaga |