Nädal Euroopa Parlamendis

SIIRI OVIIR,      15. november 2006



Kultuuri- ja haridusprogrammid

Parlament võttis aastateks 2007–2013 vastu programmid "Meedia 2007" ja "Kultuur 2007" toetamaks Euroopa audiovisuaalset ja kultuurisektorit. Mõlemad programmid rakenduvad 1. jaanuarist 2007.
Programmiga "Meedia 2007" (671 miljonit eurot) soovitakse säilitada ja edendada Euroopa kultuurilist mitmekesisust ja kinematograafilist pärandit, samuti edendada Euroopa filmide levikut nii Euroopa Liidus kui ka väljaspool ja ühtlasi suurendada Euroopa filmitööstuse konkurentsivõimet. Parlament lisas programmi ka Euroopa kinopäevade korraldamise ja uute talentide auhinna väljaandmise.
"Kultuur 2007" eesmärk on edendada kultuurivaldkonnas töötavate inimeste ja kunsti piiriülest liikumist ning kultuuridevahelist dialoogi. Programmi jaoks antakse 354 miljonit eurot.
Heakskiidu sai ka programm "Aktiivsed noored", mille sihiks on toetada noortest aktiivsete kodanike kujundamist ja suurendada eri riikidest pärit noorte vastastikust mõistmist. Programmi suunatakse 785 miljonit eurot.
Samuti võeti vastu programm "Kodanikud Euroopale", mille raames saab muu hulgas finantseerida ka massiküüditamistega seotud paikade ja dokumentide säilitamist. Programmi maht aastateks 2007–2013 on 190 miljonit eurot.
Haridusprogramme Comenius, Erasmus, Leonardo da Vinci, Grundtvig ja Jean Monnet ühendav elukestva õppe tegevuskava kinnitati mahus 6,2 miljardit eurot.

Mammograaf päästaks igal aastal üle 30 000 naise

Euroopa Liidus haigestub rinnavähki igal aastal 275 000 naist ja rinnavähki sureb 88 000 naist, olles kõige sagedasem 35–59aastaste naiste surma põhjus. Sellekohases resolutsioonis nõuab parlament, et kõik EL liikmesmaad võtaksid kasutusele kogu riiki hõlmava mammograafilise sõeluuringu. Seni teeb seda vaid 11 liikmesriiki. Samuti tuleb parandada liikmesriikide teabepoliitikat seoses sõeluuringu tähtsusega, et suurendada uuringu aktsepteeritavust ja osalejate arvu.
Rinnavähk on naistel kõige sagedamini esinev vähihaigus ja sageduselt teine vähihaigus üldse. Eestis haigestub rinnavähki igal aastal ligikaudu 600 naist. Seejuures tabab see haigus üha enam nooremaid naisi: 35% rinnavähki haigestunuist on alla 55-aastased ja 12% alla 45-aastased.
Parlament soovib seetõttu, et Euroopa Komisjon esitaks aruande rinnavähki suremuse vähendamise meetmete kohta ning 2007. aasta jooksul esitaks aruande ka vähi varajase avastamise programmide elluviimise kohta. Samuti palutakse Komisjonil esitada värsked ja usaldusväärsed andmed rinnavähki haigestunud naiste olukorrast ning juhtida tähelepanu riiklike vähiregistrite vajalikkusele kõikides liikmesriikides.
Parlament nõuab tungivalt ka Euroopa vähivõrgustiku rahastamise tagamist ja rinnavähi ennetamiseks tehtavate teadusuuringute tõhustamist. Leiame, et uurida tuleb ka kahjulike kemikaalide leviku ja keskkonna saastatuse, toitumise, elustiili ja geneetiliste tegurite mõjusid, samuti seost rinnavähi ja selliste võimalike riskitegurite vahel nagu tubakas, alkohol ja hormoonid. Parlamendi ettepaneku kohaselt peaks Komisjon välja töötama harta, millega kaitstaks rinnavähiga patsientide ja krooniliselt haigete õigusi töökohas.

Teise põlvkonna Schengeni infosüsteem

Parlament kiitis heaks teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) käsitlevad raportid. Schengeni infosüsteem võimaldab liikmesriikide ametitel teha koostööd ja jagada vaba liikumise tagamiseks vajalikku teavet. SIS II on samuti vajalik selleks, et uued liikmesriigid saaksid Schengeni alaga liituda.
Parlament soovib, et keskse SIS II juhtimise eest vastutaks EL-i eelarveline korraldusasutus, mille tegevuse üle teostaks järelevalvet Euroopa andmekaitseinspektor, kes tagab, et vähemalt kord nelja aasta jooksul viidaks kooskõlas rahvusvaheliste auditistandarditega läbi isikuandmete töötlemise toimingute kontroll.
Iga liikmesriik vastutab keskse süsteemiga ühilduva riikliku andmesüsteemi loomise, käitamise ja hooldamise eest. Samuti peavad liikmesriigid tagama andmekaitse turvalisuse riiklikus süsteemis.

Lahti ülemkogu

Ülemkogu keskseteks teemadeks kujunesid innovatsioon, energiapoliitika ja sisseränne. Kohtumise õhtusöögile oli kutsutud ka Venemaa president Vladimir Putin, kellega arutati strateegilise partnerluse ja energiaalase koostöö, samuti sõnavabaduse teemasid.
Soome peaminister Matti Vanhanen hindas, et mitteametlikul kohtumisel valitses soov kõnelda Venemaaga ühel häälel. Ta märkis, et räägiti eelkõige energiapoliitikast, ebaseaduslikust sisserändest ning olukorrast Darfuris. Lisaks arutati ka uuenduspoliitikat ja rõhutati, et EL-il on intellektuaalomandi õiguste vallas vaja selgeid juhtnööre. Samuti on tarvis era- ja avaliku sektori koostööd Euroopa tehnoloogia platvormi raames. Teemaks olid ka kliimamuutused, kus leiti, et EL peab võtma liidrirolli ning energiatõhususele rohkem tähelepanu pöörama.
Kõnelused Putiniga olid Vanhaneni sõnul avameelsed, eelkõige peatuti energeetika ja sõnavabaduse teemadel. Energiakoostöö jätkub energiaharta ning G8 deklaratsiooni alusel. Vanhanen tõstatas samuti Tshetsheenia küsimuse.
Fraktsioonide sõnavõttudes rõhutati samuti, et üle pika aja rääkisid EL riigijuhid Lahtis ühel häälel. Oluline on, et käsitleti inimõigusi ning Politkovskaja mõrva, samuti põhimõtet, et inimõigusi ei tohi ohverdada energiapoliitikale. Liberaalide ja demokraatide fraktsiooni (ALDE) esimees Graham Watson toonitas, et EL ei tohiks partnerlus- ja koostöölepet Venemaaga sõlmida enne, kui seal tagatakse vabadus ja läbipaistvus ning õigusriigi põhimõtted.

Eelarvemenetlus 2007

Parlament leiab, et Nõukogu on vahendite eraldamisel liiga tagasihoidlik, ja tegi ettepaneku suurendada maksete assigneeringuid 1,04 protsendini EL-27 rahvamajanduse kogutulust (RKT).
Eelarve suurus on novembrikuistel lepitusläbirääkimistel tõenäoliselt ka põhipunktiks, kuna Nõukogu leiab, et eelarve suurus peaks olema 0,98% EL-27 RKT-st. Lisaraha sooviks parlament suunata nii üle-euroopalistele võrgustikele, tuumaohutuse parandamisele kui ka LIFE+ programmile.

Assotsieerumisleping Süüriaga

Parlament toetas assotsieerumislepingu sõlmimist Süüriaga tingimusel, et lepingu inimõiguste klauslisse lisatakse tõhus kontrollmehhanism. Eelkõige nõuame etniliste vähemuste ja usuvabaduse täielikku austamist.
Nõukogul palume kutsuda Süüriat üles austama Liibanoni iseseisvust ja hoiduma sekkumast viimase siseasjadesse. Samuti peaks Süüria tegema uusi jõupingutusi usaldusväärse rahuprotsessi taasalustamiseks kuni tervikliku lahenduse leidmiseni piirkonnas ja Golani kõrgendiku tagastamiseks Damaskusele.
Nõukogu peaks Süüria valitsust üles kutsuma võtma meetmed demokraatia ja inimõiguste vallas kooskõlas rahvusvahelise õigusega, seda eelkõige sõnavabaduse austamise, inimõiguste kaitse, piinamise tõkestamise ja piinamise vastase võitluse ning surmanuhtluse kaotamise osas. Samuti tuleb pöörata tähelepanu Süüria õigusreformile, lõpetamaks inimõiguste organisatsioonide tegevusele kehtestatud piirangud.
Süüria valitsus peaks andma ka selgitusi konkreetsete meetmete kohta võitluses relvade leviku ja terrorismi vastu ning piirikontrolli valdkonnas, keelustamaks relvade salakaubavedu ja tõkestamaks terroristide pääsu naaberriikidesse.

Hinnang Euroopa Keskpangale

Sellekohases raportis tunnustame Euroopa Keskpanga tähelepanu hindade stabiilsusele. Samas toonitame, et keskpanga nõukogu koosolekute kohta tuleks avaldada protokoll ja juhatuse liikmeid ametisse nimetades ei tohiks rahvus mängida mingit rolli.
Raport märgib samuti toetust euro kasutuselevõtuks kõikides liikmesriikides ja on seisukohal, et lähenemiskriteeriumide järgimise osas tuleks liikmesriikide statistika täpsusele ja usaldatavusele pöörata paremat tähelepanu.
Raportis nenditakse ka, et ringluses olevate euro pangatähtede väärtus on kiires tempos tõusnud, kasvades 2005. aastal 12,8%, ning et selline kasv tuleneb peamiselt suurtest kupüüridest (eelkõige 500-eurostest), mille arv kasvas ringluses 20,9%.

Töötajate lähetamine

Parlament on mures, et mõned liikmesriigid ei rakenda töötajate lähetamise direktiivi korrektselt ja et direktiiv ei täida seeläbi oma eesmärki. Seetõttu soovitame Euroopa Komisjonil ja liikmesriikidel olukorra muutmiseks kiiresti tegutseda. Esmajärjekorras peame oluliseks tõhusat teavitamist ja lihtsamat menetlust, et inimesed saaks teadlikumaks oma õigustest.
Teenuste vaba liikumine ja õiglane konkurents ühelt poolt ning töötajate kaitse teisalt ei ole omavahel vastuolus. Pigem on siin tegu erinevustega selliste oluliste mõistete nagu töötaja, miinimumpalk, alltöövõtt jms tõlgendamisel eri riikides.
Raportis nenditakse, et fiktiivsed FIE-d on kõige sagedamini kasutatav viis töötajate lähetamise direktiivis sätestatud miinimumnõuete täitmisest kõrvalehoidmiseks. Tegime ettepaneku alustada liikmesriikidega kiiresti läbirääkimisi, kehtestamaks tööõiguses läbipaistvad ja järjepidevad kriteeriumid töötajate ja FIE-de eristamiseks. Samuti tuleb reguleerida üld- või peatöövõtjatena tegutsevate ettevõtete ühist ja individuaalset vastutust, et tegelda piiriüleste töötajate alltöövõtu ja allhangetega seotud rikkumistega ning luua läbipaistev ja konkurentsivõimeline siseturg.



Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)