Otsus on käes

MATI ROHTSAAR,      24. september 2003


Vahetult referendumile järgnevates raadiokommentaarides ütles üks reporter, et nüüd on eurovastased kurvad ja õnnetud. Selline kommentaar on eluvõõras. Muidugi oli peaaegu fanatismini veendunud pooldajaid ja vastaseid, kuid küllaltki palju oli ka neid, kes veel tund aegagi enne hääletamist ei suutnud otsustada, mida valida. Sest ühelt poolt - tuleb karta hinnatõusu ja 10 000 lehekülge ettekirjutisi (!), teisalt aga seisid ELi eest paljud autoriteetsed inimesed. Üks mu tuttav hääletas ELi vastu, soovides ise, et "ja" hääl ülekaalu saaks - ta tahtis, et "ei" häälte osakaal oleks arvestatavalt suur.
Riigimehelik oli Hardo Aasmäe jutt raadios, et "ei" osakaal "ja" võidu taustal võinuks Euroopa Liiduga täiendavate läbirääkimiste huvides suuremgi olla, et "ei" ütlejad aitavad neil läbirääkimistel kriitilist meelt säilitada. Seepärast oleks väga hea, kui meie Brüsseli esindusse saaksid kuuluma ka euroeitajad! Et ei juhtuks jälle niimoodi, et mõni eurolömitaja nõustuks millegi absurdsega, näiteks liiga ahtakese merepiiriga nagu Lennart Meri ja ei peaks hiljem eraomanike eramute taguste rannaribade sulgemisega vaeva nägema.
Nüüd, kui oleme pärale jõudnud, tuleks hakata tõsisemalt tegelema oma probleemidega: miks meil on kodutuid ja töötuid, miks ikkagi juuakse metanooli, miks on hambaravi nii kallis, samuti arsti visiiditasu, miks napib munitsipaalkortereid jms. Kui Euroopa Liit meid sellistes asjades korrale kutsuks, siis läks "ja" asja ette.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)