Kuidas elada eriarvamuste keskel?

„Sümpoosioni laiem eesmärk on rääkida, mida saavad eri osapooled teha, et Eestis kujuneks kaalutlev avalikkus. Kas meedia peaks andma sõna kõigile eriarvamustele või tähendab radikaalsete arvamuste väljaütlejatele sõna andmine automaatselt nende seisukohtade võimendamist või isegi lubatavaks kuulutamist? Kas kusagil on sõnavabaduse piirid, millest üle astuda ei tohi?“ küsis TÜ eetikakeskuse juhataja professor Margit Sutrop.

Sutropi meelest on küsimus selles, kas moraalsete lahkarvamuste olemasoluga tuleks leppida. „Ja kui ei ole võimalik jõuda ühisele kokkuleppele väärtusküsimustes, kas on võimalik leppida kokku avalikus ruumis arutlemise reeglid, näiteks et üksteist kuulatakse ära, üksteise seisukohti püütakse mõista ja et isegi kõige kirglikumates vaidlustes säilitatakse vastastikune lugupidamine, viisakus ja rahu.“

Sutrop küsib ka: kas see on halb, kui inimesed on eri arvamustel? Või on halb see, et me ei tea, kuidas elada kõrvuti inimestega, kes mõtlevad teisiti kui me ise? Sutropi sõnul arutleti konverentsil selle üle, „kuidas toimida olukorras, kus ühiskondlik debatt kipub minema väga kirglikuks ning emotsioonid summutavad mõistuse hääle ja ühiskond näib olevat lootusetult lõhki“.

„Muutuvas maailmas on märke, et paljud meie igapäevastena tajutud tõed nagu sõnavabadus, arvamuste paljusus, arvestamine, kuulamine ja ka kuulmine, on kahjuks moondumas või koguni taandumas,” lisas omalt poolt ERR-i juhatuse liige Ainar Ruussaar. Tema sõnul on kõikvõimalikud arutelud kaalutleva ja tasakaaluka ning salliva ja mõistva ühiskonna taastamiseks hädavajalikud ning et ERR püüab sellele kõigi jõudude ja oskustega kaasa aidata.

Sümpoosionil kõnelesid meedia- ja kommunikatsioonieksperdid sellest, kui suur on rääkimata lugude mõju avalikkuse vaimsele ruumile, mil määral peaks meedias sõna saama eriarvamused ning milline roll on sotsiaalmeedial avaliku arutelukultuuri mõjutamisel. Eksperdid käsitlesid ka seda, kuidas ennetada või leevendada konflikte ühiskonnas.

Ettekannetega esinesid ERR portaalide peatoimetaja Rain Kooli; esseist, filmimees ja psühholoogilise kaitse ekspert Ilmar Raag; Malmö ülikooli vanemõppejõud ja TÜ ühiskonnateaduste instituudi professor Pille Pruulmann-Vengerfeldt; TÜ ühiskonnateaduste instituudi professor Aleksander Pulver; TÜ vabade kunstide professor, poetess Kristiina Ehin.

Järgnesid arutelud. Paneelis keskenduti küsimustele: kas kaalutlev avalikkus on väärtus, ning kui on, siis kuidas selleni jõuda; mil määral on eri ühiskonnaliikmete hääled ja huvid praegu avalikus arutelus kuulda; kas kaalutlev avalikkus eeldab teatud ühist arusaama kas põhiväärtustest või protseduuridest?

Paneeldiskussiooni ja arutelu teemal „Elu eriarvamuste keskel. Kuidas kujuneb kaalutlev avalikkus?“ modereeris ajakirjanik Indrek Treufeldt. Osalesid prof. Halliki Harro-Loit, meediaekspert Andres Jõesaar, ettevõtja ja avaliku elu tegelane Evelin Ilves, kolumnist Ahto Lobjakas ning Riigikogu liikmed Oudekki Loone (Keskerakond), Andres Anvelt (SDE), Yoko Alender (Reformierakond) ja Marko Mihkelson (IRL).

Konverentsi korraldas Tartu Ülikooli eetikakeskus koos Rahvusringhäälinguga. Läbiviimist toetas Haridus- ja Teadusministeerium riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009-2013“ jätkuprogrammi raames.

VIRGE TAMME,

Tartu Ülikooli pressinõunik

Jaga |