Kapitali vaba liikumine võtab eestlaselt maa

TIIU RITARI,      29. oktoober 2003

Välismaalastele meeldib, et nad ei näe mitme kilomeetri raadiuses hingelistki

Saaremaal, Läänemaal, Pärnus, Tallinnas, Tallinna ümbruses ja mujalgi Eestis on maamaks viimasel kahel aastal tõusnud kohati nii palju, et põliselanikel hakkab see üle jõu käima ja on saamas veel üheks põhjuseks, miks inimesed on sunnitud oma esivanemate maa ära müüma.

Maamaks tõusis pärast viimast, 2001. aastal toimunud maade korralist hindamist, mil maa hinna aluseks said valdavalt aastatel 1997-2000 toimunud kinnisvaratehingute hinnad.

Maamaks sõltub maa turuhinnast
Maa korralise hindamise käigus tsoneeritakse kogu vabariigi territoorium maa turuväärtuse järgi hinnatsoonideks, mille alusel arvutatakse maamaks. Maade korralisel hindamisel määratakse kindlaks maa turuväärtus sihtotstarvete lõikes, lähtudes pärast viimast korralist hindamist tehtud kinnisvaratehingutest antud piirkonnas. Maa hinnatakse korraliselt vajaduse järgi iga kolme kuni viie aasta järel. On arvata, et järgmine hindamine tuleb 2005.-2006. aastal. Siis tõuseb maamaks arvatavalt veelgi, sest Euroopa Liitu astumisel oodatakse kinnisvara kallinemist.
Et riik võtab maa hinna määramise aluseks kinnistute müügi turuhinnad, siis võib juba üksainus kallilt müüdud maatükk tuntavalt kergitada maa hinda kogu ümbruskonnas.
Näiteks Saaremaal Salme vallas kujunes viimase maa korralise hindamise käigus mereäärse maa maksustamise hinnaks 80 000-150 000 krooni hektar, keskmiselt maksab hektar mereäärset maad 100 000 krooni. Mereäärne maa maksab palju sellepärast, et juba aastaid on ilusaid rannikualasid üles ostnud välismaalased.
Hindamise käigus saadud maa hinnast määrab omavalitsus omakorda maamaksu, mis võib olla 0-2,5%. "Null protsendiga saame maksustada siiski ainult ühe hektari," ütleb Salme valla maanõunik Jüri Kluge.
Et omakandi inimestele veidigi hingamist anda, on Salme vald maksustanud mereäärse maa 0,5 protsendiga. "Mereäärne maa on kehv, seal ei kasva midagi ja omanik sealt tulu ei saa. Viljakandvad ja hinnatud maad, mida igatseti, olid vanasti ikka Saaremaa keskosas," selgitab Jüri Kluge.
Küll on aga kohalikele elanikele tagastatud mereäärne maa hinnas välismaalaste silmis.

Kes ostab eestlase maa?
Seisuga 1. jaanuar 2003 oli Salme vallas välismaalastele müüdud 46 kinnistut. Salme naabervallas Torgus, mis paikneb Sõrve säärel, oli müüdud välismaalastele 63 kinnistut. Kogu Torgu valda on elama jäänud ainult 438 inimest, neist üle kahesaja on pensionärid. Viimane Torgu tühjenemine toimus pärast sovhoosi kadumist, sest koos sovhoosiga kadus ka töö. Kes vähegi on saanud, on läinud. Äraläinute asemele on tulnud soomlased, sakslased ja austerlased.
Nüüd on Sõrve-maile alles jäänud kohalikud inimesed hädas maamaksu maksmisega ja on sunnitud kalli maksu tõttu oma maid müüma, räägib Torgu vallavanem Tiia Pulk. Ja selgitab, et millest inimesed maksaksidki, kui Sõrves mingit tegevust ei ole, põlluharimistehnikat keegi soetada ei jaksa ja keegi maast mingit kasu ei saa.
Välismaalased ei ole Sõrves arendanud mingit tootmist. Nemad on ehitanud ilusa looduse keskele endale kena kodu, isegi vanadest sovhoosilautadest on tehtud suurejoonelised elamised.
Ega mujalgi Saaremaal ole asi välismaalastega parem. Saare maavalitsuse andmetel on Kihelkonna vallas välismaalastele müüdud 50 kinnistut, Pihtlas 46, Kaarmal 45, Mustjalas 40, Leisis 39, Lümandas 37, Muhus 31 jne. Kokku on Saare maakonnas välismaalastele müüdud 501 kinnistut, neist Kuressaare linnas 32.
Soomlaste kõrval on Saaremaal kinnistuid ostnud rootslased, sakslased, taanlased, austerlased, belglased, norralased, hollandlased, inglased, ameeriklased, kanadalased, portugallased, kokku 20 riigi alamaid, üks isegi Austraaliast.
Statistikat selle kohta, kui palju on üldse kinnistuid välismaalastele müüdud, Eesti riigil ei ole, sest 2002. aastal ja 2003. aasta esimesel poolel ei laekunud need andmed Eesti auklike seaduste tõttu maa-ameti kinnisvara hindamise büroosse, kus niisugune statistika olema peaks. Nii ei kajastu ka mõni aeg tagasi "Pealtnägija" telesaates nähtud jaapanlase 600 hektari suurune maaost ametlikus statistikas.

Eestlane üürib soomlaselt korterit
Välismaalased ostavad üles ka kortereid, seda eriti Kuressaares, Tallinnas ja Pärnus. "Soomlased on hakanud ostma Pärnus kortereid uutes korterelamutes," ütles Oberhausi tegevjuht Hindrek Leppsalu BNSile. Tema sõnul on osa ostjaid investorid, kes pakuvad puhkuseosaku laadset üüriteenust, kuid kõige rohkem on siiski eraisikutest ostjaid, kes planeerivad oma tulevikku. Kuressaares on muutumas tavaliseks, et eestlane üürib korterit soomlaselt.

Nokk kinni, saba lahti
Maa on hea asi ja võiks eestlaselgi alles olla, sest ega see leiba küsi, sellest saab eestlane aru küll. Häda on aga selles, et paljude Eesti maaelanike sissetulek on enam kui kasin ja inimesed on lihtsalt sunnitud maad ära müüma, et kuidagigi oma elu korraldada ja kas või lastele kooliharidust anda.
"Tuleb mul vallamajja memmeke ja ütleb, et ma tahan kümme hektarit maad ära müüa," räägib Torgu vallavanem Tiia Pulk. "Ma küsin, et mis sa müüd ometi, sul ju endal ka lapsed? Selle peale vastab vanainimene, et tütrel on vaja korter osta, Kuressaares maksab kahetoaline korter vähemalt 230 000, kust võtab tütar selleks raha?"

Seadus ei piira
Selle aasta 1. aprillist kehtib kinnisasja omandamise kitsendamise seadus, mis kitsendab välismaalastele üle kümne hektari suuruste põllu- ja metsamaade müüki selliselt, et suurema kui 10hektarilise põllu- või metsamaa ostu korral tuleb saada luba vallavalitsusest ja maavanema käest. Vähem kui 10hektarilisi kinnistuid võib välismaalane osta kui palju tahes. Ja samuti niisugust maad, mis ei ole põllu- ega metsamaa. Põllumaa on näiteks maa, mida on viimase viie aasta jooksul haritud ja põlluna kasutatud.
Kuni 1. aprillini pidi välismaalasega tehtava kinnisvaratehingu tarvis olema omavalitsuse ja maavanema luba. Nüüd seda enam ei nõuta. Sisuliselt on maa ostmine välismaalastel muutunud Eestis senisest veelgi lihtsamaks. Saare maavalitsusest arvati, et nüüd kaob neil ülevaade välismaalastega tehtud kinnisvaratehingutest sootuks, kuna maavanema luba on vaja ainult üle 10hektariliste põllu- ja metsamaade ostu korral.
Luba ei ole olnud ka siiani takistuseks, kes ikka luba tahtis, see ka sai. "Mille alusel ma keelasin inimesel maad välismaalasele müümast, kui ta minu juurde tuli?" räägib Torgu vallavanem Tiia Pulk. "Me tegime niisuguse takistuse, et käskisime inimesel kuulutuse algul Eesti lehte panna - vahest keegi ostab. No kes see ostis, inimene tahtis ju hinda ka saada, mitte lihtsalt käest ära anda. Ja vald pidigi loa andma - kuidas sa ei lase inimesel müüa, kui ta maamaksu maksta ei jõua või muidu elu ülalpidamiseks hädasti raha vajab."
Kas eestlased ka Saaremaal mereäärset maad ostavad? Mõned miljonärid on meie kandis ostnud, kuid ka ainult miljonärid, öeldakse Torgus.

Mis saab Euroopa Liidus?
Euroopa Liitu astunud Eestis hakkavad pöördumatult kehtima kapitali vaba liikumise reeglid. Kapitali vaba liikumise põhimõte on üks kandvatest ideedest, millele EL on üles ehitatud. Kapitali vaba liikumine tähendab, et kapitali liikumisele ei tehta ELi piires takistusi, välja arvatud mõni erand. Kinnisvarast rääkides on näiteks vaid Taanil õigus määramata ajani piirata suvemajade võõrandamist välismaalastele. 1999. a lõpuni kehtis ajutine erand ka Austriale, Soomele ja Rootsile, mis võimaldas neil ajutiselt piirata suvilakinnistute ostmist välismaalaste poolt.
Ühinemise nimel Euroopa Liiduga on Eesti riik juba aastaid töötanud selles suunas, et kõrvaldada Eesti seadustest kõik sätted, mis vähegi takistaksid Euroopa Liidu raha liikumist Eestis. Ühinemisakti on sisse kirjutatud, et seitsme aasta jooksul alates liitumiskuupäevast võib Eesti piirata põllumajandusmaa ja metsamaa müümist ELi liikmesriikide kodanikele. Siiski ei ole seitse aastat lõplik tärmin. Kolmandal ühinemisjärgsel aastal esitab Euroopa Komisjon Euroopa Nõukogule aruande, mille põhjal võib nõukogu otsustada Eesti üleminekuperioodi ka lühendada või hoopis lõpetada.
Seega vähemalt kolme aasta jooksul saab Eesti riik piirata ELi kodanikel maa ostmist sellesama kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse alusel. Mis omakorda tähendab, et alla 10hektarilisi maatükke ja muud kinnisvara võib ELi kodanik osta nii palju kui süda lustib ja rahakott kannatab, vaid üle kümne hektari suuruste põllu- ja metsamaade ostmiseks tuleb luba võtta. Kuid ka siin on veel erandid.

Rootsi hoiatav näide
Viimase kahe aasta jooksul on Salme vallas müüdud mereäärsete hoonestamata maatükkide keskmine hind tõusnud veel 24%, näitavad maaregistri tehingute andmebaasi andmed. Kui ELi kapitali vaba liikumise reeglid saavad täie jõu, kas jääb veel Eestimaale kohta, kus eestlane saab maad pidada ja jõuaks ka maamaksu maksta?
Küsimus ei ole õhust võetud. Rootsis, mis on ELi liige, rakendatakse juba aastaid niisugust kinnisvaraturust sõltuvusse seatud maa maksustamise süsteemi, nagu see nüüd Eestiski kasutusele võeti. Kas Eesti maamaksutegijad käisid Rootsis kogemusi omandamas? Ka Rootsis, mis on ometi rikas maa, on taoline süsteem viinud asjad niikaugele, et paljudel kohalikel inimestel pole enam raha elada oma sünnikohas ja nad on olnud sunnitud oma kodud maha jätma. Seetõttu on Rootsiski rannaäärsetest küladest enamus põliselanikest lahkunud ja talviti on külad välja surnud. Uued peremehed, suurlinnade rikkad, sõidavad sinna suvitama paariks nädalaks aastas.
Kui nüüd sisemaa eestlane mõtleb, et maaküsimus teda isiklikult ei puuduta, siis ei maksa tal selles liiga kindel olla. Kaunist mereranda tema kandis tõesti ei ole, aga sellele vaatamata on juba praegu palju näiteid võõramaalastest, kes on ostnud suuri maavaldusi täiesti tavalisel Eestimaal.
Välismaalased hindavad Eestis seda, mida eestlane hinnata ei tea ega oska - võimalust mitte elada üksteise kukil, puhast õhku, puhast maad, puhast vett ja inimeste poolt ümber kujundamata loodust. Nii ostis üks ELi kodanik kümmekond hektarit eestlase silmale mitte mingit muljet avaldavat tavalist tasast ja võsast maad Kesk-Eestis. Mees on õnnelik, et ta saab elada, kohtamata kahe kilomeetri raadiuses hingelistki.

Üle 10 hektari maa müügiks on vaja valla luba. Torgu vallavanem Tiia Pulk: "Tuleb mul vallamajja memmeke ja ütleb - tahan 10 hektarit mereäärset maad ära müüa." Küsin, et mis sa müüd ometi, sul ju endal ka lapsed? Selle peale vastab vanainimene, et tütrel on vaja korter osta, kust võtab ta selleks raha?"

Lühendatud ajalehest KoduMaja nr 4/2003

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)