Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Uuel aastal võiks olla uutmoodi

JAAK LAIDLA,      16. jaanuar 2013

Selleks et me kodanikena tunneksime uhkust oma riigi ja selle juhtide üle, tuleks väga paljudes seadustes parandusi teha. Siis saaksime tegelikult toimivad ja kogu elanikkonnale üheselt arusaadavad seadused.
 

Juriidiliselt täiesti valed nimed


Kui Saaremaa ja Hiiumaa olid rajoonid, siis nimetati neid Saaremaa rajooniks ja Hiiumaa rajooniks. [1950. a kaotati ENSV-s maakonnad ning Saaremaa lääneosast sai aastaiks 1950-1952 Kuressaare rajoon, idaosast tehti Orissaare rajoon, mis 1959 taasliideti Kingissepa rajooniga; mõlemad rajoonid kuulusid 1952-1953 Pärnu oblastisse. - Toim.] Taasiseseisvunud Eesti seadusandjad moonutavad ajaloolisi kohanimesid. Ametlikult on Saaremaad hakatud nimetama Saare maakonnaks, Hiiumaad Hiiu maakonnaks. Miks? Juriidiliselt ei võrdu Saare Saaremaaga ega Hiiu Hiiumaaga. Hiiu on asum Tallinnas ja Saare vald asub Jõgevamaal. (Tahaks seadusandjalt küsida: kas Põltsamaa puhul oleks Põltsa maakond ja Märjamaa puhul Märja maakond? Antud loogika ju selleni viib.)


Karistusseaduses on termineid arusaamatult muudetud. Näiteks, isikuvastaste kuritegude üldnimetuseks on võetud kehaline väärkohtlemine. Misasi see on? Mõned aastad tagasi pidasid ühed kehalised väärkohtlejad Tallinna vanalinnas paraadi ja politsei valvas, et väärikaid marssijaid ei solvataks.


Eesti keele risustamine

Lehtedest loeme ja meediast kuuleme iga päev, kui palju on kinni peetud roolijoodikuid ning joobetunnustega või alkoholi tarvitamise tunnustega autojuhte. Need määratlused ei vasta eesti õigekeelsuse nõuetele. Kas tuleneb see lohakusest keelepruugis või arvatakse, et nii on moodsam?


Miks peab kodanik endale ümber mõtlema, kes see roolijoodik on? Millega ta rooli lahustab, et seda juua, ja miks ta peaks seda jooma? Juristina väidaksin, et kui tegemist on mingi muu joobega, kui narko- või alkoholijoove, on küsitav, kas ikka on liikluseeskirja rikutud. Kuigi tugevas õnnest või õnnetusest põhjustatud joobes, samuti unisena, võib autojuhtimine olla ohtlik. Kuid see on juba hoopis teine teema.


Alkoholi tarvitamise tunnused on täiesti vale kasutada. On selge, et alkoholi tarvitamise tunnuseks saab ju alati lugeda alkoholi tarvitamist. Ometi ei pruugi alkoholi tarvitamine tähendada alati selle joomist. Pestes piirituse või viinaga käsi, riideid jne, ongi meil alkoholi tarvitamise tunnused.


Lugedes selliseid asju soliidsetest väljaannetest ja kuuldes meedias, tunnen alati kuidagi ebamugavalt ja mõtlen: kas nii on nüüd noobel?


JAAK LAIDLA Harjumaalt

 



Viimati muudetud: 16.01.2013
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail