Kes teab, mida head tähendab ESDTP?

MALLE SALUPERE,      15. august 2001



Eestis on parempoolitsevad poliitikud valijaid pidevalt hirmutanud vasakpoolsuse kui kommunismitondiga. Tegelikult on juba ammu selgelt näha, et vaskpoolsus pole meie vaenlane

Ajakirjandusest sellele küsimusele vastust ei leia. Kümme aastat on siin kinnitatud, nagu puuduks Eestis vasakpoolne sotsiaaldemokraatlik partei. Varem kaasnes sellega söögi alla ja peale sõjahüüd, et parempoolsusele pole alternatiivi ja et Friedmani õpetus on ainus ja õige pühakiri. Veel 1995. aasta parlamendivalijat hirmutati vasakpöörde ohuga, samastades vasakpoolsust kommunismiga. Viimaste valimiste aegu, mõeldes vasakpoolsete võimuletulekule enamuses Euroopa riikides, oleksid taolised avaldused juba kentsakad olnud, täna aga näeme, et friedmanistide-tätsheristide hundikari peab rahvast rumalateks kitsetalledeks ja püüab maskeeruda hoolitsevaks kitseemaks, kohandades oma sõnavõtte ja programme vasakpoolsetele vaadetele.

ESDTP on ainus järjekindel vasakerakond

Eesti rikkurite eest võitlev parempoolsus kardab samas ja püüab kramplikult mitte märgata meie ainukest järjekindlalt nõrgemate ja vaeste kaitsel seisvat vasakerakonda, Eesti Sotsiaaldemokraatlikku Tööparteid (ESDTP). Seda haruharva mainides lisatakse "vanad kommunistid" ja vastavad sõimusõnad, unustades, et kõik pahempoolsed parteid põhinevaad ühisel XIX sajandi sotsiaaldemokraatlikul ideoloogial. Stalinlik kompartei oli selle ideoloogia väärastunud erijuhtum, millega ei kommunismil, sotsiaaldemokraatial ega ESDTP-l pole midagi ühist. Ka ristiusu nimel peetud nõiajahid ja miljonite ketserite hävitamine pole ju kõigutanud kristlust.
Piiblist teame, et mõned apostlidki on vahel konjunktuursetel kaalutlustel oma usku salanud, nagu juhtus ka Marju Lauristini parempoolseteks Mõõdukateks moondunud endise Sotsiaaldemokraatliku Parteiga, mis pärast ühinemist endiste paremradikaalidega on end nüüd jälle vapralt sotsiaaldemokraatidena esitlema asunud, kuid demagoogiale vaatamata toetab jäärapäiselt kõiki parempoolse las-minna-valitsuse lollusi.
Muidugi on nii ESDTP kui Mõõdukate juured saanud alguse omaaegse NLKP allorganisatsioonist EKP-st, kust on jagunud liidreid kõigile tänastele Eesti parteidele. Samasugused "endised" nagu ESDTP auesimees Vaino Väljas, on ministrid Siim Kallas, Märt Rask ja Tarmo Loodus, presidendikandidaadid Toomas Savi ja Arnold Rüütel, "õigete" parteide juhtfiguurid Tiit Sinissaar, Marju Lauristin, Edgar Savisaar, Mart Siimann, Villu Reiljan jpt, rääkimata Tunne Kelamist, keda vaatamata palavale soovile EKP-sse ei võetud, sest Ajalooarhiivi printsipiaalsed parteilased Tartus panid talle pahaks ülikoolitõendi võltsimist palgalise sessipuhkuse saamiseks. EKP minevikuga on ka tuntud erakonnavahetajad Ülo Nugis ja Tiit Made.

Eneseupitajatel-ajaloovõltsijatel oma usk

Seevastu ESDTP praegune esimees Tiit Toomsalu pole kunagi kuulunud NLKP-sse, vaid ta astus iseseisvasse EKP-sse. Isamaa fraktsiooni kõige tigedam valvekoer Lauri Vahtre peaks seda ju hästi teadma (kui ei tea, siis mida on väärt tema ajaloolase renomee?), aga lubas endale sellegipoolest oma tavapärases matslikus stiilis mõnitada Toomsalu sõnavõttu Riigikogus toimunud välispoliitika arutelul. Vahtrel olevat süda pahaks läinud, kuuldes Toomsalu juttu Eesti iseseisvusest, kuna teatavasti kümne aasta eest... jne. Siinkohal saab "ajaloolane" Vahtre teise miinuse, sest just toonase ENSV tippnomenklatuur oli taasiseseisvumise eestvedajaks ja teostajaks (Vaino Väljas, Arnold Rüütel, Indrek Toome, Enn-Arno Sillari ja muidugi Edgar Savisaar), mida ka ei kirjutaks kaasaegsed eneseupitajad-ajaloovõltsijad.
Vähe sellest, ka Eesti riigi rajamine 1918. aastal oli rahvuslikult meelestatud sotsiaaldemokraatide teene, kes esimesed kümme aastat ka pidevalt võimul olid. Iseseisvumine poleks kunagi võimalikuks saanud, kui seda poleks ette valmistatud Vene keisririigi seadusi, institutsioone ja ajakirjandust, koguni sõjaväge ära kasutades ning selleks võimalikult soodsamaid ametiposte hõivates. Eesti Wabariigis jagus mõistust mitte näägutada Laidoneri selle eest, et ta oli olnud tsaariarmee Läänerinde kindralstaabi luureosakonna ülema asetäitja, ega K. Pätsi tsaariaegse tsenseeritud ajalehe toimetamise või Tallinna aselinnapeaks olemise eest.

Riik ühepoolses hukatuslikus kreenis

Vabariigi taastamine veretu laulva revolutsiooni käigus sai teoks üksnes tänu sellele, et nii rahva kui ka parteinomenklatuuri enamus oli tegutsenud ametlikku nõukogude ideoloogiat oskuslikult ära kasutades rahva heaolu ning rahvuskultuuri edendamise huvides. Kui kõik eesti helgemad pead oleksid meelsusvangidena kinni istunud, ja vabariiki oleksid juhtinud vaid Moskva hampelmannid, poleks tänastel Pentagoni-Brüsseli hampelmannidel olnud kuskile kanda kinnitada.
Rahauskse poliitika vaidlustajaid on pidevalt tembeldatud punasteks või rahvavaenlasteks. Praegu, mil on selgesti näha tegelikud vaenlased ja võimalik kokku arvata nende osalt rumalusest, osalt sihilikult tekitatud kahjud, on järjest suurem osa inimesi hakanud mõistma ühepoolse poliitilise kreeni hukatuslikkust ja hindama sirgeselgset põhimõttekindlust. Ainuüksi Tartus on ESDTP-sse alates eelmisest novembrist astunud 59 inimest, kellest vaid neli kuulusid kunagi EKP-sse. Inimesed saavad aru, et igas normaalses demokraatlikus riigis on olemas nii parem- kui vasakparteid. Võimuvõitluse käigus üksteist kontrollides hoitaksegi poliitika ning vaeste ja rikaste huvid tasakaalus.
Kolmikjõugul läheb aina raskemaks hirmutada lihtsalt vasakpoolsuse või näiteks Savisaarega. Mis muud, kui tuleb taas taguda kommunismitrummi, maalida vastastele saba ja sarved ning öelda, et nad tahavad Nõukogude Liitu taastada, eraomandit likvideerida ja teisitimõtlejad seina äärde panna. Need inimesed, kes ise ei mõtle, jäävadki Vahtre-taoliste luulusid uskuma. Õnneks väheneb ajukääbikute arv Eestis iga päevaga.

ESDTP mõte: Inimesed, kes ise ei mõtle, jäävad uskuma Lauri
Vahtre taoliste luulusid.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)