Alguses oli programm

ALLAN ALAKÜLA,      16. jaanuar 2002




Ühendus Vabariigi Eest Res Publica üldkogul vastu võetud programmis on läbisegi partei programm, valimismanifest, valitsuse tegevuskava ja üksikute ministeeriumite tööplaanid. Seetõttu ongi igavikulised kategooriad vaheldumisi punktidega, mis on kas kohe-kohe täitumas või juba täidetud.

Kuna ÜVE Res Publica on oma olulisimaks erinevuseks teistest erakondadest nimetanud just programmi, siis analüüsingi alljärgnevalt Eesti moodsaima partei poliitilist põhidokumenti.

Ametiühingut pole

Suulises retoorikas kirjeldatakse uut parteid peaaegu tsentristlikuna, ning igal juhul sotsiaalsemana kui Reformierakond ja Isamaaliit. Programm seda laialt levinud muljet aga ei kinnita.
Jah, räägitakse küll vaesusest, toimetulekust ja isegi pensionäride tööhõivest, kuid terves programmis pole kordagi kasutatud sõna ametiühing. Üks kord on nimetatud Eesti töökoodeksist juba aastaid tagasi välja tõrjutud mõistet "töövõtja" (õige on "töötaja"). Arvestades justiitsministeeriumi õigustloovate ametnike kõrget kontsentratsiooni programmitoimkondades on see viga märkimisväärne.
Sõna "tööandja" esineb tekstis aga 17 korda. Ainuüksi selle põhjal võib väita, et tegu on selgelt parempoolse parteiga, kelle ideoloogias pole kohta palgasaajatel ega neid esindavatel organisatsioonidel ega isegi seniste parempoolsete valitsuste ajal vähemalt formaalselt rakendunud kolmepoolsetel kokkulepetel ametiühingute, tööandjate ja valitsuse vahel.

Väliskapitali teenistuses

Mõiste "väliskapital" puudub programmi majandusosast sootuks. Küll käib see läbi korraks programmi välispoliitika peatükist: "Riigi avatuse, rahvusvahelise koostöö ja väliskapitali mõju kasvuga ei pruugi alati kaasneda suurem oht iseseisvusele. Pigem aitavad koostööinitsiatiiv, majandus- ja kaitsepoliitilised algatused ning otsesed välisinvesteeringud kaasa heaolu kasvule ja suuremale stabiilsusele regioonis."
Mingi probleem nagu justkui oleks (isegi lausa oht iseseisvusele!) aga kuna kusagil mujal ega midagi muud programmis selle ohu kohta ei öelda, siis järeldub, et Res Publica on Eestis pigem väliskapitali huve kodumaistele ettevõtjatele eelistav partei. Kusjuures ohtu väliskapitalist tulenevat ohtu mõistetakse, kuid poliitikat selle käsitlemiseks ei pakuta.

Monopolidest ja kartellilepetest räägitakse abstraktselt üsna pikalt, konkreetselt kirjeldatakse siiski ainult sideteenuste ja eriti andmeside turgu (tegelikult just seda sektorit, kus reaalne konkurents on toimima hakanud). Teiste eluliste majandusharude (energeetika, pangandus aga ka turvateenused jm) monopoliprobleeme ei ole peetud nimetamisväärseiks. Tõsi, põlevkivienergia monopoli lahustamise retseptiks pakutakse tuult ja energiavõsa…
Majanduspoliitikasse on sisse pikitud Lennart Meri poolt ja tema presidendiajal välja käidud idee luua Soome ja Rootsi eeskujul tipptehnoloogial põhinevat ettevõtlust toetav avalik riskikapitali fond. Tõsi, Eesti Panga ja kahe ülikooli Strateegiliste Algatuste Keskuse (SAK) näol on tegelikkuses algus selles suunas juba tehtud. Sellises punktis võib näha kummardust Lennart Merile, kes on tõenäolisim kandidaat partei liidrikohale pärast Rein Taagepera taandumist.

Kolm suuremat linna

Avalikus retoorikas on Res Publica näol tegu ühtlaselt üle Eesti laotuva parteiga.
Näpukas lauses: "Kinnisvaraturg toimib tõhusalt ainult kolmes suuremas Eesti linnas," peegeldab peale programmikirjutamisega ikka kaasneva kiirustamise siiski ka partei Tallinna-keskset mõttelaadi.
Tallinnas ja Tartus on kinnisvaraturg ju tõesti suhteliselt arenenud. Elanike arvult kolmas Eesti linn Narva (74 tuhat) ja neljas Kohtla-Järve (52 tuhat) on aga pigem kriisikolded, kus kinnisvaraturust kõnelemine mõjub pigem pilkena. Ilmselt mõtlesid programmikirjutajad kolmandana Pärnut (51 tuhat). Tallinna-keskses mõtlemises pole Kirde-Eestil ilmselt kohta, kuigi regionaalpoliitikast ja põlevkivikeemiast rääkides see piirkond jälle meenub.

Poliitreform

Poliitilise reformi osas on erinevalt respublikaanide varasemast hägusest seisukohast selgelt sisse kirjutatud lahtised kandidaatide nimekirjad ja kõikide mandaatide jagamine ringkondades vastavalt saadud häälte arvule. Retoorika tasemel pakutakse end poliitilises reformis seega liitlaseks Keskerakonnale ja Isamaaliidule.
Loomulikult taotleb uus partei riigi raha jagamist erakondadele ka vastavalt esindatusele kohalikes volikogudes. Igati progressiivne on erakondade rahastamist kontrolliva organi loomise idee.
Erakonna liikmelisuse piirangute kaotamine suurendab teatud ametkondade politiseeritust, mis seni avalikult end poliitikaga siduda ei saanud. Seejuures räägitakse ametnike poliitilise vastutuse suurendamisest seaduse alusel. Kuna vastavasisuline justiitsministeeriumist pärinev avaliku teenistuse seaduse uus versioon on juba ka Riigikokku jõudnud, siis vananeb see programmi punkt juba lähikuudel.
Väga huvitav on valdavalt justiitsministeeriumi endiste ja praeguste ametnike sulest tulnud programmis lause: "Lõpetada seaduste valmistamine tõlketööna."

Välispoliitika

Välispoliitika peatüki järjestus on Euroopa Liit, Venemaa ning Balti ja Põhjamaad.
Euroliidu puhul on sisuliseks nõudeks läbirääkimiste delegatsiooni allutamine poliitilisele kontrollile. Põhiküsimusele - kas Eesti peaks või ei peaks ELiga liituma, programmis päris otsest vastust aga polegi. Eritingimusi nõutakse Euroliidult maksu- ja põllumajanduspoliitikas. Seega mõeldakse ilmselt proportsionaalse tulumaksu jätkumist ja minimaalseid tolle/subsiidiume.
Tänu suurele Venemaa spetsialistide osale partei eestseisuses (endised Eesti saadikud Moskvas Mart Helme ja Tiit Matsulevitsh ning Postimehe endine Moskva-korrespondent Marko Mihkelson) on idasuhete rõhutamine võrreldes senise Kolmikliidu poliitikaga märkimisväärne. Seni valitsenud doktriinidega võrreldes on märksa kaasaegsem ka Balti koostöö sidumine Põhjamaadega.
Kuna välispoliitika peatüki lõpus loksuv paragrahv Eesti kodanike kaitsest välismaal nendib siiski, et Eesti kodanike konsulaarkaitse tagatakse laias maailmas Euroopa Liidu riikide välisesinduste kaudu, on tegu siiski ELiga liitumist toetava parteiga, kes skeptilise avaliku arvamuse tõttu selge "Jah" asemel räägib otsustavast rahvahääletusest.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)