Tallinna Lauluväljak 75-aastane

Jaan Niin,      09. juuli 2003


Tänavu juunikuus oli meie üleriigiliste laulupidude platsil oma juubel. Eesti ajal oli kombeks iga viie aasta tagant pühitseda riigi juubeleid suure üldlaulupeoga. Kui 1923. aasta VIII üldlaulupidu peeti Kadriorus, siis olude sunnil tuli 1928. aasta peo pidamiseks leida uus koht ja rajada sinna kõik vajalik nii lauljatele kui kuulajatele. Tollel ajal oli nende pidude korraldajaks Eesti Lauljate Liit (ELL) ja see pidas oluliseks teha kõik, et suur laulupidu toimuks tingimata õigeaegselt.
Kui ELL suure asjaajamise peale uue platsi lõpuks kätte sai, oli IX üldlaulupeo alguseni jäänud ainult 50 päeva. Nagu ELLi esimehe asetäitja Aleksander Oinas (tuntud ka kui Eesti esimene riigikontrolör) laulupeoalbumis kirjutas, ajas uue platsi seisukord alguses paljudele otse hirmu peale - "kure soo", öeldi lootusetult. Kuid juba 45 päeva hiljem oli kõik vajalik tehtud, alates platsi kuivendustöödest ja planeerimisest ning lõpetades laululava ehitamise ja kuulajatele istepinkide paigaldamisega. Eesti Vabariigi 10. juubelile pühendatud üldlaulupidu võis ettenähtud ajal, 30. juunil 1928 alata.
Muide, 1928. aastal valminud laululava kasutati viimast korda veel 1955. aasta peo läbiviimiseks ja 1960. aasta üldlaulupeoks asendati see praegusega.
Huvitav on arvutusi tehes tõdeda, et tollane ELL sai üldlaulupidude korraldamiseks uue koha kätte meie praeguse presidendi Arnold Rüütli sündimise päeval.
Kahjuks pole meil taasiseseisvumise järel eestiaegsest üldlaulupidude korraldamise tavast, pühendada need riigi ja rahva iseseisvuse juubelitele, seni veel kinni peetud, kuna nende organiseerimine on jäetud meid okupeerinud punavõimu jüngrite hooleks.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)