Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Maie Parrikul on juubel

HEIMAR LENK,      19. veebruar 2014

Paljudele oli „Viies ratas vankri all!" tuntud ja ka armastatud lauluke. Autor ja esitaja Maie Parrik ise ütleb, et laul on elust enesest. Just nii see kõik kord oli. Elasid ema, isa, õde ning vend. Ja siis tuli äkki Maie. Justnagu viies ratas vankri alla. 1995. aastal kirjutaski Maie laulu iseendast.
 


Kui olin väga väike plika,
vend mängis õega, neil oli hea,
ja mulle öeldi, sa oled tita,
sai käidud ikka oma teed.
Ma viies ratas vankri all,
nii vaikne nagu lamba tall.
Sest sõpru mul ei olnud veel,
neid suutsin leida oma teel...


Sõbrad tulid ellu hiljem. Palju rohkem, kui mõnele teisele eakaaslasele. On ju pillimees ikka üle küla tuntud. Suupillimäng sai Maiel selgeks juba viieaastaselt.


Edasi tuli Nõmme pioneeride maja lauluring. Akordioni puudutas Maie esimest korda 13-aastasena, kui vennale tuli sõber külla, pill kaasas.


„Õppisin alguses klaviatuuri selgeks, siis proovisin basse, ja nii läkski lahti. Muusika minu elus," meenutab Maie. Edaspidi hakati noort neiut, kes hästi pilli mängis ja omaenda kirjutatud laule juurde laulis, kõikjale kutsuma. Nii tänaseni. Küll asutuste peod, küll pulmad ja sünnipäevad.



Murrang

1996. aastal tuli ellu murrang. Prožektorid laval ja telestuudiotes, täissaalid, lõppematu aplaus. Populaarne noorteansambel „Operatsioon Õ" mängis Maie Parriku kuulsaks. Kaugel kodumaastki - Soomes, Lätis ja mujal. Itaalia-reisist ilmus ajakirjanduses värvikaid lugusid. Lisaks „Viiendale rattale" oli repertuaaris veel oma kakskümmend laulu. Kõik Maie enda tehtud ja publiku poolt hästi vastu võetud. Koos sai lauldud seitse aastat.


Vahepeal käis Maie mööda toimetusi ja tegi laialt ajalehtedele kaastööd. Õhtulehes oli tal isegi oma rubriik „Maie Parrik pajatab". Nõmme Raadios, enne Margus Lepa tulekut, käis pikka aega eetris ilusa nimega autorisaade „Meedia Maie moodi!". Seal rääkis ta pool tundi seltsielust ja teise pool tundi mängis muusikat. Artur Rinnest ja Georg Otsast tulid lausa portreesaated välja. Tolleaegsetest kolleegidest Nõmme Raadios meenutab ta ennekõike Kuldmikrofoni välja teeninud reporterit Hubert Veldermanni.



Vedamine

Maiel on vedanud, temast on isegi film tehtud. Režissöör Indrek Voolensi meeleolukas linateos ripub praegugi YouTube'is kõigile vaatamiseks. Seltskonnas pilli mängimas käib Maie tänini.


Kindel publik on tal aga tütre ja kolme lapselapse näol. Muide, alles mõni aeg tagasi õppis Maie ka bajaanil mängima. „Nüüd on hea - mul on nii palju venekeelseid laule, mida bajaanil saab saata."


Õnne soovides

HEIMAR LENK




Viimati muudetud: 19.02.2014
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail