![]() Palju saab nõuda ühelt põlvkonnalt?OLEV RAJU, 14. aprill 2004Inimlikust seisukohast lähtudes on praegu-sest pensionäride põlvkonnast lihtsalt kahju. Neist, kelle lapsepõlve või noorusaastad lõpetas jõhkralt 1940. aasta ja sellele järgnenud sõda, kelle "parimad aastad" rikkusid küüditamine ja kolhoosid, kes oma tervise arvelt vedasid jalule laostatud majanduse ja kasvatasid lapsed, kelle elu hakkas ilmet võtma alles pensionieelikutena või siis noorte pensionäridena, kes osalesid aktiivselt ja ennast säästmata laulvas revolutsioonis, kelle säästud hävitasid pöörane hindade tõus ja rahareform, kellest nii mõnigi on tänaseks jäänud ilma ka oma kodust. Neile tehtud ülekohtu kompenseerimine peaks olema kõigi nooremate kohus. Kahjuks on aga Eestis pilt hoopis teine. Lausa traditsiooniks on saanud virisemine, et pensionide tõusuks pole raha. Mmõni ülbitsev ärikas on aga otse välja öelnud, et parem kui pensionäre üldse poleks, saaks enda suurele rahale veel midagi juurde panna. Jätkem kõrvale küsimus, kuidas üldse said meil tekkida sellised eetikata küünikud, ja vaatleme, kuidas ja kui palju saaks pensione tõsta. Pensionifondi jääk selle aasta algul oli 1,65 miljardit krooni. 2004. a peavad sotsiaalmaksu laekumised kasvama 850 miljonit krooni. Seega on raha pensionide tõusuks 2004. aastal maksimaalselt 2,5 miljardit krooni. On selge, et riskida ja kõike seda raha koheselt pensio-nide tõusuks kasutada ei või. Maksimaalselt võiks selleks kulutada kaks miljardit krooni. Võttes pensionäride arvuks valitsuse prognoosi 299 800 (millest lähtudes pakub valitsus pensionäride arvu kasvu 2004. aastal, mis on arusaamatu, sest pensioniiga tõuseb ja sinna jõuab sõja-aastatel sündinud väiksearvuline põlvkond), saame, et pensione oleks võinud juba 1. jaanuarist tõsta keskmiselt 550 krooni kuus. Järelikult on raha olemas praegusest märksa suuremaks pensionide tõusuks, puudu on vaid tahtmisest anda see raha pensionäridele. Kuna arvud näitavad ilmekalt, et momendil on raha pensionide tõusuks piisavalt, on valitsus valinud oma pensionide tõstmise soovimatuse põhjenduseks teise tee hirmutatakse, et raha ei jätku enam mitte aastal 2004, vaid 2007. Muidugi on 2007. aasta arvutusi raskem kontrollida ja ümber lükata kui 2004. aasta omi. Nendest arvutustest räägitakse üha rohkem, kuid mitte kuskil pole neid korrektselt ära toodud. Kuna aga aastaks 2007 jõuab pensioniikka, mis pealegi tõuseb, väiksearvuline sõjaajal sündinute põlvkond, ei ole loogiline, et ka viie aasta pärast ei jätkuks raha. Pealegi täiendab selleks ajaks töötajate ridu laulva revolutsiooni ajal sündinute suhteliselt arvukas põlvkond. Pole nagu kohe kuidagi alust paanikaks. Tegelikult on selleks põhjatuks auguga vanapagana kübaraks, kuhu valitsus tahab peita sotsiaalmaksu raha, pensionifondi nn II sammas. 2004. aasta riigieelarve näeb ette 769 miljoni krooni eraldamist sotsiaalmaksust nn pensionifondi teise sambasse. Seega sisuliselt tulevaste perioodide pensionäride ka Partsi valitsuse liikmete pensionideks. Seda raha ei pea aga võtma pensionifondist, s.o praeguste pensionäride arvelt. Veel enam, kui kogumispensioni seadus oli 2001. aastal Riigikogus arutusel, lubasid kõik erakonnad, et seda raha ei võeta praeguste pensionäride arvelt (M. Laari, S. Kallase, E. Nestori, M. Treiali, J. Reiljani ja S. Oviiri sõnavõtud; vt Videvik, 11.03.2004). 2004. aasta eelarve poolt, kus seda aga on tehtud, ei hääletanud mitte ainult Res Publica, kes siis veel midagi lubada ei saanud (küll aga lubas valimiste eel pensionäride häälte püüdmiseks 4000-kroonist keskmist pensioni), vaid ka oma lubadused unustanud Reformierakond, Rahvaliit ja Mõõdukad! Loota, et praegune valitsus vabatahtlikult loobuks praeguste pensionäride arvel endale pensionifondi loomisest, on mõttetu. Valitsus juba hädaldabki mujalt seda raha võtta pole. Tahaks meelde tuletada paari asja. Võimule tulles lubas Partsi valitsus vähendada valitsemiskulusid 500 miljoni võrra, tegelikult aga suurendas 2004. aasta eelarvega 700 miljonit krooni! Ainuüksi sellest rahast piisaks probleemi lahendamiseks. Teiseks on ärikatel praegu hulgaliselt legaalseid võimalusi maksudest kõrvale hiilida. Kui need likvideerida, saame summa, mis tunduvalt ületab riigipoolse makse kogumispensioni teise sambasse. Igal juhul tuleb lõpetada selle raha võtmine pensionifondist. Seda enam, et üha tugevamaks muutub hirm mis saab siis, kui selle rahaga juhtub sama, mis juhtus Kultuurkapi-talis ja Viljasalves? Siis on miljarditest ilma nii praegused kui tulevased pensionärid! Viimati muudetud: 14.04.2004
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |