![]() Jaak Alliku reaalfantaasia must-valgest EestistINDREK VEISERIK, 01. juuni 201621. mail võis Tallinna TV ekraanil näha viiendat ja viimast osa teleseriaalist "Savisaare protsess". Sel puhul avaldas ajaleht Postimees 25. mail teatrimehe ja SDE poliitiku Jaak Alliku retsensiooni palju vastukaja pälvinud seriaali kohta.
"Selle seriaali tegelik eesmärk on Savisaare pooldajate psühholoogiline ettevalmistamine ehk n-ö varajane vaktsineerimine kõige vastu, mis ehk kunagi toimuval päris protsessil võib ilmsiks tulla ja aset leida," kirjutas Jaak Allik. Tõepoolest, ka paljud Keskerakonna ja Edgar Savisaare toetajad loodavad, et eeloleval kohtuprotsessil paljastuvad Kaitsepolitsei manipulatsioonid (loe ühe näitena Priit Toobali lahkumiskirja) ja selle asutuse tegevuse "köögipool". Avalikkuse ette tuleb tuua küsimus, miks väidetavalt sõltumatu riigiasutuse töötajad on aastaid pingestatud huvi tundnud just eelkõige Edgar Savisaare ja tema erakonna vastu, aga mitte IRL-i juhtpoliitikute eksimuste vastu.
Kuhu jääb süütuse presumptsioon? Seejärel sarjab Allik oma arvamusloos seriaali kunstiliselt kehva kvaliteeti. Tema hinnangul paistis kõikjal välja odavus ja raha kokkuhoidmine. Retsensent võiks siiski tunnistada, et oluline on sõnum, mitte väline pakend. Alternatiivset maailmavaadet pakkuvad meediaväljaanded ongi lisaks Eestile ka mujal maailmas kahjuks alarahastatud. "Vaieldamatult teeb parima rolli selles Edgar Savisaar ise, mängides tarka ja heasüdamlikku vanaisa, kes kurva ja kaastundliku pilguga vaatab tema ümber müttama sunnitud koerakoonlastele. Savisaar teeb oma osa ära just nimelt pilguga, mitte niivõrd tekstiga, mille ainus mõte on ju selles, et ta on puhas kui prillikivi," kirjutab Allik armulikult. Kriitiku arvates tõestab seriaalis Savisaar taas, et suureks poliitikuks võib saada vaid see, kes oskab usutavalt valetada. Seega Allik ei usu süütuse presumptsiooni, vaid valmistab avalikkust juba praegu ette Savisaart süüdi mõistva otsuse suhtes. Allik imestab ühtlasi, miks seriaalis kaitsepolitseid niivõrd halvas valguses kujutatakse. "Savisaar on ka kogu seriaali ainus positiivne kangelane. Tema vastas asuvaid rumalaid ja pahatahtlikke jõude juhib kaitsepolitsei, kes on filmis esindatud kolmel viisil. Kõigepealt suur ülemus (A. Eelmäe), kelle mõttekäigud on lamedad ning loomalik viha Savisaare vastu jääb seletuseta. On iseloomulik, et oma alluvaid juhib ta eelajaloolise telefoniaparaadi ning kirjutuslaual asuva suure mikrofoni kaudu. Ka mööbel tema kabinetis on poole sajandi tagune ning kõik pealt- ja järelkuulamised tehakse lindimagnetofoni abil. Kindlasti ei taheta sellega öelda, et kapol pole raha moodsa tehnika jaoks, vaid soovitakse hoopis viidata, et õhkkond ja mõttelaad selles asutuses on KGB-aegne, mida rõhutab ka ajuvabaks tolaks tehtud nooremassistent, kellele ülemus oma käske ja tarkuseteri jagab," kirjutab Allik. "Kapo otsese käepikendusena kujutakse prokuratuuri, kelle esindaja („Kättemaksukontorist“ tuntud Reelika Maiste) püüab endasse koondada kogu ebaprofessionaalsuse ning tigeda rumaluse, mida aastate jooksul oleme prokuratuuri vallutanud noore naisteväe kohta ajakirjandusest lugenud," kirjutab Allik. "Millegipärast pole tegijail halastust jätkunud ka advokaadile. Ahti Puuderselli taolist tühja tünni kõma tegelik Savisaar oma kaitseks küll ei vajaks, kuid ehk valiti selline lahendus, et kompleksselt rõhutada kogu protsessi farslikkust," jätkab Allik. Siin Allik eksib. Puuderselli esitatud advokaat seriaalis pidas korduvalt väga argumenteeritud kaitsekõnesid ja esitas teraseid küsimusi. Argumenteeritud kaitsekõne nimetamine tühja tünni kõmaks näitab Alliku nõrkust selles küsimuses. Kui vastuargumendid saavad inimesel otsa, siis ta valib enamasti sildistamise tee.
Savisaare-vastane jant on kestnud juba liiga kaua Siiski leiab Allik seriaali kohta ka häid sõnu. "Stsenaristide hea leid on seevastu kohtunik, kes kõiki protsessuaalseid norme eirates alustab süüdistatavale pikaks ajaks istuma mineku kuulutamisega ja lõpetab ometi tema õigeks mõistmisega." „Igat teost tuleb arvustada, lähtudes eesmärgist, mille tegijad on endale seadnud. Mulle tundub, et Tallinna Televisioon saavutas oma eesmärgi, mida kinnitab ka sama kanali propagandasaadetes ja ajalehes Kesknädal kostev pidev ülistuslaul tollele „reaalfantaasiale“," võttis Allik oma arvamusartikli kokku. Kuidas võtta aga kokku Alliku enda artikkel? See on väga professionaalselt kirjutatud. Allik võiks rohkem teha sisukat filmi- ja teatrikriitikat. Häid tegijaid on meil meedia selles valdkonnas praegu häbematult vähe. Kiidan ka Postimeest, kes tegi seriaalile tasuta reklaami. See on ainus sisukas artikkel, mis peavoolumeedias selle seriaali kohta ilmunud. Mis aga puudus Alliku arvamusartiklist täielikult, see oli inimlik soojus ja emotsionaalsus. Alliku iseloomulikumaks jooneks selles artiklis oli külmus, isegi rõhutatud külmus Savisaare kui raske haiguse läbi elanud ja oma kodus võõraste trampimist taluma pidanud inimese suhtes. Kahjuks on Allik astunud samasse ämbrisse, kui paljud teised avaliku elu tegelased eesotsas Raul Rebasega, kes propageerib "reaalfantaasiat" ehk must-valget Eestit, kus ühel pool must Savisaar ja Keskerakond (nüüd veel ka EKRE) ja teisel pool parempoolsed koalitsioonijõud. See on ehmatav ja hirmutav tendents. Seda ma mõistan, miks autoritaarsetes riikides vaikivate ühendkooridena käsukorras kedagi hukka mõistma hakatakse. Sellise tegevuse eesmärgiks on kellegi ees kannuseid teenida ja oma eksistentsi säilitada. Miks Eestis kõik niisuguses „ühendkooris“ püüavad Savisaart demoniseerida, on raske mõista. Juhul kui meie riik on ikka veel demokraatlik… Ehe propaganda on see. kui üht inimest või erakonda kujutatakse täielikult negatiivsena. Sest nii nagu ei ole olemas ühtegi üdini halba inimest, nii pole ka ühtegi täiesti negatiivset erakonda. Kes on lugenud erinevaid teadmamehi eesotsas Gunnar Aarmaga, need teavad, et igas inimeses on peidus 51% head ja 49% halba. Ja sama tõde kehtib ka inimestest moodustatud erakondade suhtes. Omal ajal kommunistlikust parteist Koonderakonda, siis Rahvaliitu ja hiljem sotsidesse läinud Allik teab väga hästi, milliseid mänge praegu Savisaare ümber tegelikult mängitakse. Alliku artiklit lugedes kumas läbi hirm millegi või kellegi ees. Jäi mulje, et Allik tahtnuks artiklis palju enamast kõnelda, aga enda huvidest lähtudes jättis selle ära. Ja ega ei saagi kõike öelda, sest ka sotsid loodavad järgmistel kohalike omavalitsuste valimistel Tallinnas võimule tulla. Must-valge reaalfantaasia ja Savisaare-vastane jant on kestnud Eestis juba liiga kaua. See vale ja propaganda peab varem või hiljem lõppema! INDREK VEISERIK
[esiletõste] Ehe propaganda on see, kui üht inimest või erakonda kujutatakse täielikult negatiivsena. Viimati muudetud: 01.06.2016
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |