Aususest poliitikas

Oleme kordi kuulnud peaminister Ansipit avaldamast, et Eesti on õigusriik. Oleme aga lugenud ajakirjandusest ka seda, et Ansip kahtlustab kapot põhiseaduse rikkumises, ebaseaduslikus jälitustegevuses, salajases pealtkuulamises jms.

Kas sellised teineteisele vastukäivad avaldused ikka on aus poliitika? Hiljaaegu teatas rahandusminister Jürgen Ligi ETV saatejuhile Marko Reikopile, korduvalt rõhutades, et Eesti vabariigis on alati poliitika olnud aus. Kas hr. Ligi mõtles ENSV-d? Kui ei, siis küsiksin rahandusministrilt, kas 25. juunil k.a. Mart Laari Riigikogusse „tööle vormistamine" kuulus ka ausa poliitika valdkonda?

Tahaksin väga palju küsida ka Mart Laari esimese valitsuse ja sisejulgeoleku struktuuride juhtide komplekteerimise kohta ausa poliitika raamides, aga kardan, et ma ausaid ja ehk ka pädevaid vastuseid ei saaks.

1994. a. kevadel istusin Tammsaare pargis oma viimase ülemaga, teenelise juristi Endel Maueriga. Loomulikult oli meil jututeemaks meie eriala ja olukord riigis. Mauer ütles: "Uus riik vahetas politseis kvaliteedi kvantiteedi vastu." See oli väga õige tähelepanek. Nagu siseminister Lagle Parek tollal Võidu väljakul teatas rahvale: "Me lõime täiesti uue näoga politsei." See politsei läks kümnete kaupa kohtu alla, peksis raudus kätega mehel kumminuiaga silma välja, lõi noorel mehel, kes metsas puu külge seotud, kõik esihambad välja.

Seadusandja on seadusi luues rohkem mõelnud endale, kui rahvale. Nii on küll seaduse silmis JOKK paljud asjad, mis poliitiliselt ei ole ausad ja millele kuluvad tohutud summad maksumaksja raha, aga rahva elus hädavajalike asjade lahendamiseks raha ei jätku.

JAAK LAIDLA Harjumaalt

Jaga |