Noored tegid Moldovas ühtset Euroopa Liitu

Esindatud oli neli riiki: Taani, Eesti, Moldova, Ukraina. Kaks riiki, kes juba kuuluvad Euroopa Liitu, ja kaks, kes usinalt alles püüdlevad sinna.

Mind isiklikult meelitasid osalema huvitav Euroopa Liidu teemaline konverents kui ka riik, mis nii mõnelegi eestlasele on jäänud täiesti tundmatuks. Eesti delegatsioon koosnes 15 noorest, kes kõik kas poliitiliselt või sotsiaalselt seotud Euroopa-alaste ettevõtmistega.

Euronoored tutvusid üksteisega

Koolituspäevad olid jagatud kolmeks: kõigepealt kuulasime loengut Euroopa Liidu ajaloost ja Moldova seostest selle Liiduga. Samuti lõime kaasa tutvumismängudes. Kuna osavõtjaid oli üle 60, osutus  algul keeruliseks kõiki nimesid ja rahvusi meelde jätta. Esimese osa eest vastutas Moldova delegatsioon.

Teises pooles moodustasime erinevaid rühmi, et tutvustada erinevate riikide suhteid Euroopa Liiduga ning noorte isiklikke arvamusi. Arutasime teemade kaupa läbi probleemid ja  lahendused, mida meie kui noored ja ühiskondlikult aktiivsed inimesed näeme. Kogu selle osa lõpuks ja ka konverentsi ühe tulemusena sai kirja pandud meie pöördumine, kuhu koondasime kõik rühmatöödena koostatud muudatusettepanekud. Näiteks mina kuulusin rühma „Euroopa Liidu laienemine“. Leidsime, et rumeenlaste huvides tuleks ka Moldova liitumisavaldus rahuldada. Samuti rääkisime koolisüsteemi vigadest ja nende parandamise ettepanekutest. Tulemuste eest vastutas Eesti esindus.

Kolmandaks ja paljude jaoks kõige põnevamaks etapiks oli niisuguse kampaania väljatöötamine, mis peaks noortele tutvustama Euroopa Liitu. Hääletati seitsme erineva ja lõbusa ettepaneku vahel. Võitis idee, mis nägi ette teha film nii 27 liikmesriigist kui ka kandideerijatest ja naaberriikidest.

Filmi peaosalisteks olid mõeldud igast riigist poiss ja tüdruk, kes tutvustavad  tavasid ja kultuuri, majanduslikku olukorda ja noorte elu. Taanlastele jäi sponsorite otsimine, et kampaania reaalselt ellu viia. Samuti plaaniti parema tagasiside andmiseks luua kodulehekülg, mis kajastaks kogu meie konverentsi Moldovas.

Moldova võrratu loodus

Nägime ka Moldova kultuuri, tutvusime poliitilise olukorraga ja loodusega. Pealinnas Chisinaus näidati meile valitsuse, parlamendi ja linnavalitsuse hoonet. Imetlesime võrratut Moldova loodust, jalutades mägedes, kus asus väike küla koos kirikuga ning mäe sisse raiutud pühapaigaga, kus talitas oma igapäevatoimetusi ja  müüs meeneid munk. Nii looduse ja mägede ilu kui ka moldovlaste külalislahkus jätsid suurepärase mulje. Tagasi puhkemajja jõudsid kõik üliheas tujus.

Samuti tutvustati meile traditsioonilisi toite ja veine. On ju Moldova tuntud eelkõige oma suurte viinamarjaistanduste ja veinitööstuse poolest. Elades 30 km pealinnast põhja pool, õnnestus meil pisut näha ka tõelist kohalikku elu. Vanade ja veidi uuemate autode kõrval on igapäevaseks transpordivahendiks hobukaarik. Tavaline vaatepilt on ka tänaval vabalt ringi jalutavad haned, kitsed ja lehmad. Kaubanduskeskustest ja meie mõistes korralikest toidupoodidest pole juttugi.

Heasoovlikku Moldova riiki varjutab teatavasti konflikt: riigi kõige suurem jõgi Dnestr on piiriks separatistliku Transnistria piirkonna ja Moldova vahel. Transnistrias elab enim just ukrainlasi ja venelasi ning tänu nende väga heale sõjaväele pole Moldoval võimalik seda ala tagasi võtta.

Meie puhkekompleks asus jõest umbes 300 meetri kaugusel, nii et jalutasime peaaegu igal õhtul Dnestrit ja probleemset piirkonda uudistama. Moldovlased ise ei taha sellest probleemist eriti rääkida, kuulsime vaid niipalju, et grupijuht Victor oli seitsmeks päevaks arreteeritud, kui ta üritas koos välismaa ekskursiooniga Transnistria piiri ületada.

Reisimuljeid kogunes meil nädalaga terve romaani jagu, kuid kõige tähtsama olen ära öelnud. Jäime Raigisega mõlemad Moldovas-käiguga väga rahule. Saime uusi teadmisi, nägime eripärast kultuuri, õppisime tundma meile seni nii kaugeid ja võõraid olnud inimesi. Sujus ka konverentsikorraldus. Lahkusime Moldovast täis entusiasmi ning lootuses, et saame kunagi jälle kõik kokku ja teeme Euroopa noorte heaks midagi kasulikku ära.

BRITT EERIK, Keskerakonna noortekogu Tallinna kesklinna klubi esimees

Jaga |