Nädala juubilar INGRID RÜÜTEL 80

 Arnold oli seda iludust ühel laulukoori kontserdil tähele pannud ning meelde jätnud.

Musta mere laevastikus karmi elukooli läbinud Arnold küll meeldis Ingridile, kuid ega ta abielluda nii väga ei tahtnud. Noor Ingrid tahtis veel vaba olla.

 Kadakana sitke Arnold ründas aga kindlust seni, kuni valge lipp tõsteti, ning Ingrid Ruusist sai Ingrid Rüütel. Ning on täitsa kindel, et õnnes ja harmoonias elavad nad oma – tänaseks juba smaragdpulmade tähisest mööda veerenud – kooselus veel pikki aastaid.

 Ikka nii, et Arnold on perekonna pea, kuid Ingrid on kael, mis seda pead vajadusel oskuslikult pöörata suudab.

 (EPA oli Eesti Põllumajanduse Akadeemia, tänane Maaülikool.)

Daam, kellele ei sobi vaikiva saatja roll

Kui Evelin Ilves on peale esileedi staatusest loobumist kurtnud ajakirjanduses selle üle, et presidendikantselei segas teda töö leidmisel, sest seda ei peetud presidendi kaasale kohaseks, siis Ingrid Rüütel jätkas ka riigi esimese leedina oma erialast tegevust.

 Sisu on selles naises igatahes rohkem kui tänasel Riigikogu 101 liikmel kokku. Mis siis, et kasvada tuli ilma isata ja hilisem lein surnult sündinud poja pärast tähendas elust maha tõmmatud aastat ning lugematul hulgal halle juukseid.

 Need, kes teavad Ingrid Rüütlit lähemalt, ei pea teda ei uhkeks ega külmaks inimeseks.

 Ema ja vanaemana on temas soojust rohkem kui kahes ülejäänud presidendiprouas kokku. Julgen eelneva lause eest vastutada, kui vaja. Kuid Ingrid Rüütli kuninglik hoiak paneb talle aplodeerima.

 Proua Rüütlis on rohkelt iseloomu. Ega siis tõrksa saarlase Arnoldi taltsutamine niisama lihtsalt läinud.

 Ühelt poolt mitmendat põlve linlasena kasvanud Ingridi temperament ja teiselt poolt üdini rahuliku, kuid jonnaka Arnoldi arusaamad ning maapoisile omane sirgjoonelisus.

 Ingrid Rüütlit on kasvatanud suuremalt osalt vanavanemad. Johannes Vares-Barbaruse valitsuse sotsiaalministri ja EK(b)P propagandajuhi Neeme Ruusi lasid sakslased maha 1942. aastal.

 Rüütlid omakorda on üles kasvatanud oma lapselapsed, kellest Maria ja Helena elasid kogu Rüütli presidentuuri aja Ingridi ja Arnoldiga koos Kadrioru residentsis.

 Just lastelaste kasvatamine on lisaks erialasele tööle see moment, mille meenutamine toob Ingrid Rüütli näole helge ja võluva naeratuse.

 Ning iga kord, kui ma näen seda naeratust, kerkib mulle automaatselt silmade ette meile kõigile tuttav pilt Lydia Koidulast, mis eestlastele seondub eelkõige meie oma ilusa rahatähe – sajakroonisega.

 Kaks erinevat ärkamisaega ja kaks hämmastavalt sarnase välimusega tarka, intelligentset ja oma rahva traditsioone hindavat ning vaimsust ülimaks pidavat naist.

Folkloristina võrratu

Soovitan kõigil lugeda Ingrid Rüütli 2010. aastal ilmunud mahukat raamatut „Muutudes endaks jääda”. Selles ei ole küll proua Rüütli kandidaadiväitekirja „Eesti uuema rahvalaulu kujunemine”, kuid teos sisaldab kõiki olulisi teadusartikleid ning lühivormis ka autori elulugu.

Ingrid Rüütli elutööks võib pidada Keele ja Kirjanduse Instituudi rahvaluulesektori loomist ja selle juhtimist.

 Kas vepsa surnuitke annab võrrelda läänemeresoome runolauludega või setode laule naaberrahvaste loominguga? Ingrid Rüütlil on need vastused olemas. Ja mis peamine: tema teadustööd on haaratavad ka tavalugeja jaoks, sest lisaks kuivadele faktidele meeldib Ingrid Rüütlile edastada soomeugrilaste ideoloogiat.

 Kui intervjueerisin teda Tallinna TV saates „Teie arvamus, palun!”, rõhutas ta samuti, et talle meeldib olla ideoloog. Ning olgem ausad – see tuleb tal hästi välja nii teadust tehes kui ka poliitikas vaikse taustajõuna figureerides.

 Järjekindel töö rahvuskultuuri edendajana on oluline osa Ingrid Rüütli identiteedist. Me ei saa ilmselt mitte kunagi lugeda Ingrid Rüütli elulooraamatut, kuid meil kõigil on võimalus lugeda tema artikleid näiteks setodest, kihnlastest ja muhulastest läbi rahvalaulu prisma. Harida ennast ja tunda ennast osana võimsast soome-ugri rahvaste puust. Kuni meie juured on sügaval maa sees, seni suudame ka rahvusena säilida. Kui aga muutume identiteedituks, keskpärast inglise keelt purssivaks lumpenrahvaks, siis kaome suitsuna ajalukku.

Jääda iseendaks

Tänapäeva maailmas on sooline võrdsus omandamas üha olulisemat rolli. Tunneme ja tunnetame seda ka Eestis, kus naiste palgad jäävad siiski meeste omadele alla ning näiteks poliitikas on tarkadest ja säravatest naistest karjuvalt suur puudus. Siiri Oviir ja Liina Tõnisson olid ühed viimased tõelised daamid, kes oma karisma ja mõistusega enamiku keskpäraseid lipsustatud meespoliitikuid paika suutsid panna. Ka tark ja kaunis Urve Palo häiris halle meespoliitikuid.

 Mulle tundub kummaline: miks ei ole Ingrid Rüütel nakatunud poliitikapisikust? Samas austan inimesi, kes suudavad jääda kindlaks oma veendumustele ning pühenduda vaid sellele, milles nad suudavad tipptasemel tulemusi näidata.

 Ingrid Rüütel teab, et füüsiline ja vaimne tegevus peavad olema tasakaalus. Et kergelt põlema minna võib ka pisiasjade peale. Kuid peamised on siiski väärtushinnangud, selge maailmavaade ja positiivsus enda ümber toimuva mõtestamiseks. Mis aga võrdõiguslikkusesse puutub, siis on vaimses töös mehed ja naised täiesti võrdsed, leiab meie endine esileedi.

Ingrid Rüütli 80. sünnipäev oli 3. novembril. Soovime talle palju tervist ja edu oma viljaka teadustöö jätkamisel. Olla niivõrd suurepärases vaimses ja füüsilises vormis – see teeb suisa kadedaks!

JAKKO VÄLI

Jaga |