Uus poliitikahooaeg sai alguse

Parlamendikünnise ületanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) kiire sattumine “natsiskandaali”, Keskerakonna esimehe ja Tallinna linnapea Edgar Savisaare raske haigus, Vabaerakonna kõrvalejäämine koalitsiooni moodustamisest, “kõhkleva koalitsiooni” kummalised katsed vähemalt milleski kokku leppida – need on vaid mõned olulisemad sündmused, millega võib kirjeldada uue poliitikatsükli algust. Selle nädala algus tõi olulisi sündmusi veelgi juurde.

Kõigepealt Keskerakonnast

Esmaspäeval, 30. märtsil kogunes Keskerakonna juhatus oma koosolekule vahetult enne Riigikogu XIII koosseisu esimest istungit. Arutati kandidaate Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni juhatusse ning Riigikogu juhatusse.

 Erakonna juhatus tegi ühehäälse ettepaneku, et Keskfraktsioon jätkaks samas koosseisus – esimeheks Kadri Simson, aseesimeesteks Mailis Reps ja Valeri Korb. Riigikogu juhatuse kandidaadiks otsustati esitada Jüri Ratas. Ühtlasi lepiti kokku, et erakonna esimehe Edgar Savisaare eemalviibimisel täidab erakonna esimehe ülesandeid erakonna aseesimees Kadri Simson.

 Mõni tund hiljem toimunud Riigikogu keskerakondlaste esimesel koosolekul toetasid fraktsiooni liikmed erakonna juhatuse ettepanekut ning valisid väljapakutud esimehe ja aseesimehed. Erakonna aseesimees Kadri Simson, kes juhtis Keskfraktsiooni ka eelmises Riigikogu koosseisus, toonitas, et peab mõistlikuks sissetöötanud meeskonnaga jätkamist, ning rõhutas eriti, et Keskerakonna kui suurima opositsioonijõu tegemistest sõltub parlamendis väga palju.

Riigikogu avaistungist

Pärast ametivande andmist valisid riigikogulased endale juhatuse, kus esimehe valik tehti Eiki Nestori (SDE) ja Andres Herkeli (Vabaerakond) vahel. Nestor koalitsiooni kandidaadina kogus 58 häält Herkeli 41 vastu.

 simeseks aseesimeheks valiti kunagine Viljandimaa maavanem ja endine põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder (IRL) 58 koalitsioonihäälega (59-st võimalikust!) ning teiseks aseesimeheks keskerakondlane Jüri Ratas 42 häälega (s.t 1 hääl koalitsioonist tuli juurde!). Ratas on Riigikogu aseesimehena töötanud alates 2007. aastast, mis teeb temast Riigikogu juhatuses hetkel kõige kogenuma liikme.

Millised positsioonid saavad Keskerakonna riigikogulased parlamendi komisjonides ning kes millises komisjonis tööd alustab, selgub tõenäoliselt nädala jooksul. Keskerakonna 27 mandaati tähendab, et suudame katta kõik alalised Riigikogu komisjonid vähemalt kahe liikmega.

Uuest koalitsioonist

Riigikogu valimised võitnud Reformierakonna juhil Taavi Rõivasel ei suju koalitsioonikõnelused sugugi nii kiiresti, nagu ta ise tõenäoliselt lootis. Tõsisematel poliitikahuvilistel ei jäänud kindlasti märkamata esialgu läbirääkimistesse kaasatud Vabaerakonna muretu (ehk isegi toretsev) meediasuhtlus, mistõttu irvhambad leidsid, et Rõivasel tuleb nad kõrvale jätta, sest saavad rohkem eetriaega kui tema. Kas sel või muul põhjusel, aga täpselt nii juhtuski.

 Erilist optimismi ja rahulolu ei ole näha ka tõenäoliste koalitsioonipartnerite SDE ja IRLi juhtide Sven Mikseri ja Urmas Reinsalu nägudelt. Pigem vastupidi: umbmäärane jutt kokkulepete võimalikkusest, detailide vältimine, vastastikused sapised naljad jne.

 Kõik see ei tõota uuele koalitsioonile just pikka ja edukat tulevikku. Juba on nii poliitringkondades kui ka ajakirjanduses jõutud loodavat kolmikliitu nimetada “kõhkluskoalitsiooniks” ja “sundabieluks”. Kulisside tagant võib kuulda, et Reformierakonna esialgne arrogantsus on küll paari kraadi võrra langenud, kuid siiski antakse partneritele mõista, et nood on väikesed ja laua taga vaid seepärast, et võitja heldus seda lubab.

 Samas ei ole Reformierakonna seisund kindlasti kaljukindel, sest kuklas hingab kõigil parlamendierakondadel teadmine Keskerakonna 27 mandaadist, mis võivad ühe või teise poliitilise jõu valitsusest sootuks välja jätta. Siin peitubki Keskerakonna eriline osatähtsus ja mõju Eesti poliitikale ka siis, kui erakond ise koalitsioonis ei ole – koalitsioon arvestab Keskerakonna võimalikkusega siiski kogu aeg. Ja siit veelgi edasi mõeldes – mis võiks juhtuma hakata siis, kui Keskerakonda millegipärast selle praegusel kujul ei ole.

 Ei taha mõeldagi.

Suurest Reedest

Presidendilt uue valitsuse moodustamise volituse saanud Taavi Rõivas käis välja, et Suureks Reedeks on koalitsioonileping allkirjastatud. Suurt entusiasmi see paraku ei lisa ka sümboolselt – jääb ju püsima oht, et vaevaliselt sündiv sundleping võidakse risti lüüa.

 Kuidas kõik läheb, näeme varsti. See aga, kas kõhkluskoalitsioon koos sapise algusega järgmise aasta Suure Reedeni vastu peab, on kindlasti suure küsimärgiga. Vast alles siis algab Eestis tõeline Ülestõusmispüha.

TAAVI PUKK, Keskerakonna pressisekretär

[fotodel]

ESIMENE KOOSOLEK: Ülal (vasakult) Aadu Must, Priit Toobal, Kalev Kallo ja Erki Savisaar.

Kõrval esiplaanil Keskfraktsiooni juhtkond: Mailis Reps, Kadri Simson, Valeri Korb. Pildile on mahtunud veel Marika Tuus-Laul ja Kersti Sarapuu.

Jaga |