Kümmekond päeva Balkanil

TOIVO TOOTSEN,      02. august 2006


Aastapäevad tagasi otsustati Riigikogu riigikaitsekomisjonis viibida ühel välismissioonil. Komisjoni liige Margus Hanson arvas, kõige otstarbekam oleks minna Balkanile. Seal on koguni kaks Eesti rahutagamismissiooni. Lähetuse eesmärgiks oli külastada Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsioonis, aga ka Kosovo ja Metohija autonoomses piirkonnas rahuvalve ja rahutagamise missioonidel viibivaid kaitseväelasi, samuti kohtuda Euroopa Liidu ning NATO poole pürgivate Balkani riikide parlamentide esindajatega.
Missioonile sõitsid Toivo Tootsen (delegatsiooni juht), Trivimi Velliste, Margus Hanson, Mati Kepp, väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa ja riigikaitsekomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja Aivar Engel. Kaitseministeeriumi poolt osalesid kantsler Lauri Almann, avalike suhete osakonna juhataja Madis Mikko, nõunik Märt Piiskop ja lisaks veel Rein Sikk Eesti Päevalehest. Kaitsejõudude Peastaabist tuli kaasa kapten Andres Rekker. Kohe alguses tahan aga tänada meie komisjoni nõunikku Anna-Maria Praksi, kes selle visiidi programmi ettevalmistuse ja läbiviimise laitmatult toimima pani.
Panin igal õhtul päeva jooksul nähtu-kuuldu lühidalt kirja.

20. mai
Sarajevos on meil vastas mitu Eesti kaitseväelast. Kapten Mikk Pukk teatab, et tema jääb meie saatjaks kogu meie reisi kestel BiH-s (nii on tavaks lühendada Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsiooni riiginime).
Kolime NATO tähistega minibussi. Kapten Pukk kraamib välja Bosnia kaardi ja seletab: punased täpikesed tähistavad alasid, kus leidub miine. Kaart on nendest punastest täpikestest kirju nagu lutikate kaitseala. Kapten seletab, sadu tuhandeid miine on veel vaja kahjutuks teha. Praegu on aga nii, et teelt kõrvale isegi pissile minna ei soovitata – võib viimaseks ihukergenduseks jäädagi. Eelmisel aastal hukkus miinide tõttu üle paarikümne inimese.
Lennuväljalt viib linna Snaiprite tee. Sellel 7 kilomeetri pikkusel teel polnud sõja ajal mõtet niisama heast peast liikuda – sai kuuli. Inimesed olevat liikunud mitte trammi sees, vaid trammi varjus, tramm oli kilbiks. Üks sportauto olevat põrutanud 200kilomeetrise tunnikiirusega – ikka sai pihta.
Meid majutatakse Holiday Inn-i. Õhtusöök on uhke nimega grillbaaris Hollywood. Saame lähemalt tuttavaks meie esindajatega EUFOR-is ja politseimissioonidel – juba mainitud kapten Mikk Pukk, kaptenmajor Kersti Kelder, vaneminspektor Rain Nurmsalu, vaneminspektor Alarich Tombak.
Juba varem olime kuulnud, et korruptsiooni tase on kõrge ja piirivalve nõrk. Väga suur probleem on miiniväljad. Asjatundjate arvates kuluks Bosnia ja Hertsegoviina miiniväljade täielikuks puhastamiseks vaata et oma sada aastat! Pinged serblaste ja bosnjakkide vahel pole kuhugi kadunud, kuid sellist leekivat viha osapoolte vahel nagu sõjapäevil praegu enam ei tähelda.

21. mai
Tuzla Camp Eagle Base. Kunagine Tito armee lennuväli ja baas, siis ameeriklaste baas, mis nüüd on üle antud EUFOR-ile. Siin ootab meid väegrupi North ülem Austria brigaadikindral Karl Pronhagl. Kindral kiidab eesti poisse, neil on hea väljaõpe ja korralik keeleoskus. Lisaks inglise keelele valdab mõnigi mees veel ka saksa või mõnda teist keelt.
Saame ülevaate üldisest olukorrast Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsioones ning väegrupi North ülesannetest. Baasi valve, aga täidetakse ka politseifunktsioone, toetatakse sõjakurjategijate otsimist jne.
Pikema peatuse teeme majas, kus üks suur tuba on eesti rühma klubiruum. Siin on televiisor ja võimalus videot vaadata, muusikakeskus, lugemist, seintel pildid. Aukohal presidendi, kaitseväe juhataja ja Kaitseliidu ülema portreed.
Kapten Laanisto tutvustab EUFOR-i ja ALTHEA-ga seonduvat. Üle tosina osalejariigi, neist enamik NATO liikmed. Põhitegevuseks on elanikkonna relvitustamine. Korraldatakse sõjamoona kogumisoperatsioone, kus kutsutakse üles vabatahtlikult loovutama relvi, laskemoona, lõhkeainet. Saadud info alusel korraldatakse ka lahinguvarustuse leidmiseks hoonete ja rajatiste läbiotsimisi, tehakse piirikontrollioperatsioone, terrorismivastaseid operatsioone. Politseioperatsioonide käigus on avastatud illegaalseid raideid, ka sõjakurjategijaid on kinni peetud. Keskmiselt olevat paarkümmend operatsiooni kuus.

22. mai
Prishtinas Kosovos võtab meid vastu Eesti sõjaväepolitseirühm ESTPATROL-13, mis kuulub MSU (Multinational Specialized Unit) koosseisu ning tegutseb koos Itaalia karabinjeeride ja Prantsusmaa sandarmite üksuse koosseisus. See rühm on meie saatjaks-turvajaks kogu Kosovos viibimise aja. VIP-ide julgestamine on üks rühma ülesandeid.
Hilisööl jõuame Mitrovicasse Taani Camp Olaf Ryesse, kus paikneb meie kompanii BALTSQN-13. Meile näidatakse kätte magamiskohad konteinerelamutes, tutvustatakse turvanõudeid, antakse kätte laagri plaan ja instruktsioon, kus on kirjas, kuidas laagris käituda ning mida häire puhul teha (võtta voodi jalutsis olev kuulivest ja panna selga) ning kuhu minna.

23. mai
Kohtumine DanBat-i ülema major Palle Po Svedenseniga. Major on Eesti kompaniiga BALTSQN-13 väga rahul. Ta näeks heal meelel, et Eesti üksus jätkaks ka tulevikus DanBat-i koosseisus ning osaleks ka sõjaväepolitsei koosseisus.
Majori jutust selgub, et endiselt teeb kõige rohkem peavalu organiseeritud kuritegevus. Jõukude mõjuvõim on nii suur, et isegi kohtuvõim kardab neid ja langetatud otsused võivad olla mõjutatud. Pinged rahvuste vahel on endiselt olemas. Käepärane näide siitsamast laagrist: algul oli teenindavaks personaliks 50% albaanlasi ja 50% serblasi. Kuna aga serblaste tööletulek toimus läbi albaanlastega asustatud ala, kardavad nad oma julgeoleku pärast ning enam laagris ei tööta.
Meie saatemeeskond saabub ja me sõidame Camp Film Citysse, kus asub KFOR-i staap.
Meid võtab vastu ülema asetäitja brigaadikindral Orr. Meie auks on staabi ette üles rivistatud auvahtkond ja masti tõmmatud Eesti lipp.
Kindral ja poliitiline nõunik annavad ülevaate missioonipiirkonnas toimuvast.
Kindral rääkis, et missiooniüksuste üheks põhiülesandeks on rahvusvähemuse kaitsmine. Veel sellel aastal peaks vastu võetama julgeolekunõukogu resolutsioon Kosovo kohta. Kosovos võis igal sammul tunnetada suurt iseseisvumisiha.
Õhtul jõuame MSU sõjaväelaagrisse, kohtume selle üksuse ülema kolonel Flavio Garelloga.
Kolonel kiidab Eesti sõjaväepolitsei rühma ja nimetab seda oma parimaks luureüksuseks. Küsimusele, kui kauaks peaksid rahutagamisüksused Kosovosse jääma, vastas kolonel, et tema isiklikku arvamist mööda siiski veel ilmselt oma kümmekonnaks aastaks.
Kaitseväelased on rahul missioonideks ettevalmistusega ja ka teenistustingimustega. Tõstatuvad mõned probleemid, mis nõuavad lahendamist. Meie komisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja Aivar Engel kirjutab need üles:
- välivormi materjal on kevade kuni sügise jaoks liiga palav, kliimat arvestades peaks olema õhem materjal, ka saapad ei sobi hästi palavasse kliimasse;
- varustus võiks olla mitmekesisem, arvestades näiteks ka vihmaperioode;
- isikkoosseis sooviks lühikeste varrukatega piirivalvepluuse, mis on kasutusel näiteks EUFOR-i missioonil ESTGUARD-1 üksusel;
- talvine välivorm võiks olla parem, üksikutel kaitseväelastel on uus talvevälivorm ning sellega ollakse üldjoontes rahul;
- MSU sõjaväepolitsei üksusel on probleeme vana mudeli rakmetega, mis ei sobi operatsioonidel osalemiseks. Näiteks on tülikas selliste rakmetega autos istuda;
- kasutusel olevad autod on kitsad ning taga istudes on kahel võitlejal koos varustusega väga kitsas, samuti puudub auto, kuhu mahuks terve üksus ära (MSU sõjaväepolitsei rühm);
- sarnaselt taanlaste ja itaallastega võiks ka Eesti üksusel olla tasuta koju helistamise võimalus või siis tasuta limiteeritud kõneajaga telefonikaart;
- mõnedel kaitseväelastel on Eestis probleeme laste kooli- ja lasteaiakohtade saamisel;
Tänaseks on mitmedki probleemid juba lahendatud. Kohe pärast lähetust kohtus komisjon kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõutsiga ja nii said mitmed asjad kiirelt lahenduse. Väga oluline oli aga kindlasti ka see, et meiega olid kaasas kaitseministeeriumi kõrged ametnikud, kes omalt poolt lubasid teha kõik mis võimalik, et missioonil olijate ettepanekuid rahuldada.

24. mai
Hommikune rivistus. Kolonel Flavio Garello teatab laagri isikkoosseisule, et külas on Eesti parlamendi ja kaitseministeeriumi delegatsioon. Meie auks tõuseb lipuvardasse Eesti lipp, kõik laulame kaasa Eesti hümni. Liigutav hetk.
Kohtumine Kosovo Assamblee presidendi Kol? Berishaga Prishtinas. Ta on elatanud karminäoline mees. Kannatanud rahvusliku tagakiusamise all, istunud vangis, kirjutanud kõigest ka raamatu, mille ta meilegi kinkis.
President tänas rahvusvaheliste rahutagamisjõudude kohaloleku, sealhulgas ka Eesti osaluse eest Kosovos. Ta tutvustas Kosovo Assambleed, rääkis, et parlamendis on 120 kohta. Esindatud on 17 erakonda, esindusorganis on 7 fraktsiooni ja 11 komisjoni. Kosovo parlamendi põhiülesanded on parlamendi presidendi sõnul samasugused nagu kogu Kosovol – taotletakse iseseisvust. Kahjuks ei võta opositsioon – selleks on serblastest 8 parlamendiliiget – osa parlamendi ega ka komisjonide tööst. Opositsioon keeldub ka pakutavast dialoogist.
Valmistatakse ette uut põhiseaduse eelnõu. Käimas on kohalike omavalitsuste reform. Probleeme on korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevusega. Olime juba ka varem kuulnud, et ligi 80% Kosovo majandusest on varimajandus. Siseministeeriumil ei ole piisavalt pädevust võitluses organiseeritud kuritegevuse vastu. Piirkondades, kus serblased on vähemuses, antakse neile rohkem privileege, muutes vastavalt munitsipaalõigust, võimaldades KOV tasandil ümberhääletamist. Parlamendi president teatas teatava uhkusenoodiga hääles, et serblastel on võimalus kogu Kosovos vabalt ja ohutult liikuda. Kosovos elab 140 000 serblast.
President näeb Kosovo tulevikku iseseisva riigina ning loodab jätkuvat rahvusvahelist toetust sellele. Arvasime, et tuleks jätkata nii reforme kui ka seadusandliku baasi täiustamist. Eesti puhul on positiivne näide koostööst Gruusiaga, kus viimase nii parlamendiliikmed ja ametnikud on saanud Eestis koolitust, ja võiks kõne alla tulla taolise skeemi rakendamine ka Kosovo puhul. Väga tähtsad on isiklikud kontaktid, seetõttu esitasin Kosovo Assambleele küllakutse Eestisse.
Edasi eskortis meie tubli rühm meid Makedoonia piirile, kus tegime hüvastijätuks ka ühispildi.

Mida öelda kokkuvõtteks?
Visiiti tuleb lugeda kordaläinuks. Tegemist oli kõige keerulisema riigikaitsekomisjoni liikmete välisvisiidiga. Riigikaitsekomisjoni nõuniku Anna-Maria Praksi poolt koostatud taustmaterjalid olid parimad, mis seni Riigikogu delegatsioonidel on kaasas olnud. Riigikaitsekomisjon sai informatsiooni Balkani riikide esindajate seisukohtadest ning nägemusest julgeoleku- ja välispoliitika osas. Ühtlasi on rahuvalve ja -rahutagamise missioonipiirkonnas asuvate Eesti üksuste külastamine ja missioonipiirkonnaga tutvumine vajalik, saamaks vahetut informatsiooni, mis edaspidi hõlbustab vajadusel vastavate missioonide pikendamist Riigikogus. Kohtumistel Eesti üksuste isikkoosseisuga saime ka ülevaate nende probleemidest, mida riigikaitsekomisjon üritab koostöös Kaitseministeeriumi ja Kaitsejõudude Peastaabiga lahendada.
Nii võttis selle käigu kokku meie komisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja Aivar Engel, ja sellega olid täielikult nõus kõik meie delegatsiooni liikmed.

ESTPATROL-13: Ühispilt Riigikogu riigikaitsekomisjoni ja kaitseministeeriumi töötajatega Makedoonia piiril.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)