Kasvav kaubanduskaaslane

09. veebruar 2005


Kaleva (Põhja-Soome ajaleht), 31. jaanuari juhtkiri

Praeguse arenguga on Venemaast saamas Soome suurim kaubanduspartner. Idakaubanduse uueks õitsenguajaks on põhjust virguda.

Venemaalt tulevad uudised kõnelevad tihtilugu sellistest negatiivsetest ilmingutest nagu kuritegevus, korruptsioon ja sõnavabaduse ning demokraatia puudulikkusega kaasnevad probleemid. Neid küsimusi ei maksaks alahinnata, kuid samas ei peaks need andma kogu värvingut sellele üldpildile, mis Venemaal toimub. Soomele on oluline, et suure idanaabri majandus on olnud juba mitu aastat tõsisel tõusuteel.

Kaleva lehes 26. jaanuaril ilmunud kirjutises ennustati, et juba lähiaastatel tõuseb Venemaa nii ekspordis kui impordis Soome suurimaks väliskaubanduspartneriks. Nii juhtubki, kui areng jätkub praeguses tempos.

See tõsiasi peaks kannustama Soomet ja soomlasi vaatama Venemaa poole uue pilguga. Tegemist pole enam ebaloomulikku majandusellu sulgunud Nõukogude Liiduga. Samuti ka mitte ebamäärase vaese maaga, kus miski ei toimi normaalselt.

Venemaa tulevikust ei saa tõelist pilti, kui vaadata selle Soomele lähemaid piirkondi, mis on tihtilugu unustusse vajunud ja sünged kolkad. Parema ettekujutuse saab suurtest linnadest nagu Moskva ja Peterburi, kuhu koondub uut laadi ettevõtlikkus. Seal sirgub uus põlvkond, mis pole enam nõukogudeaegsetest mõttemallidest aheldatud. Kaasaegne ettevõtlus õitseb, riskeeritakse ja otsitakse erinevaid võimalusi.

Venemaalt tulevad sõnumid on vastukäivad, ja need käsitlevad ka majandusarengut. Kütuse kõrged hinnad toovad riiki raha sisse, kuid riigi tegevus on tekitanud küsitavusi.

Põhijoontes siiski paistab, et Venemaa majandus on stabiliseerunud. President Vladimir Putini valitsemise all on seatud kindel eesmärk saada maailma majandusühenduse WTO liikmeks, mis teeks majandustegevuse Venemaal praegusest tunduvalt läbipaistvamaks. Seadusandlust arendatakse kogu aeg – suur osa Venemaa kaubavahetuse probleemidest on põhjustatud just sellest, et erineva tasemega seadused on moodustanud segase puntra vastukäivaid eeskirju.

Üllatusi ja tagasilööke võib ette tulla, kuid Venemaa "normaliseerumist" jäädakse ootama, võimalus pääseda õigeaegselt majandusturgudele võib kiiresti mööda minna.

Venemaa silmanähtavat tõusu Soome suuremaks kaubanduspartneriks võib pidada mõlemale poolele eluterveks märgiks. On täiesti loomulik, et oma suure naabriga tehakse palju äri. Kaubavahetuse suurenemine on ühtlasi märk, et Venemaa kindlustub ja areneb, mis oleks ka Soomele positiivne.

Soome on Venemaa silmis hea mainega ja lähtekohad kaubanduskasvuks head. Suhtlemistasandil on aga soomlaste Venemaa-tundmine hakanud muutuma üha suuremaks mureaallikaks. Keelt eriti ei osata, kultuuri kuigi hästi ei tunta, suhtumine on eelarvamuslik. Sellise pagasiga aga kuigi kaugele ei jõua.

Kui lootused Venemaast kui Soome kaubanduspartnerist täituvad, eeldab soomlaste heaolu säilitamine senisest palju ulatuslikumat valmisolekut tegutseda Venemaal ja venelastega.
Kaubakäive ei kasva iseenesest, samuti ei tegutseta Venemaal veel mingil juhul pikka aega nii kui ükskõik kus mujal maailmas. Vajatakse asjatundjaid, samuti teenindustöötajaid Soomest saabuvatele turistidele ja müügi korraldamiseks ekspordifirmadesse. Lihtsamalt öeldes tähendab see eelarvamuste asemel silmade avamist.

Vahendanud Ralf R. Parve

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)