Suur Lenin, ta oli üllas, nii hoolitsev, tark ja hea …

12. november 2003


Lenin läheb jälle korralisse remonti

Ajalehe Trud internetiväljaande teatel sulges Lenini mausoleum Punasel väljakul Moskvas alates 10. novembrist kaheks kuuks oma uksed Venemaa pealinna külastajaile, et läbi viia "plaaniline profülaktiline töö", mida tehakse regulaarselt kord aasta jooksul.
Vene biomeditsiinitehnoloogia keskuse teadurid on arvamusel, et Lenin on "suurepärases seisukorras ja hea ümberkäimise puhul võib lamada mausoleumis veel vähemalt 100 aastat". Keskuse töötajad teevad "kõik, mis suudavad, et proletariaadi juhi keha säilitada nii kaua kui võimalik". Harkovi ülikooli anatoomiaosakonna juhataja professor V. Vorobjovi ja professor Boris Zbarski keha balsameerimise tehnoloogiat ja aparatuuri väljatöötamist ühtlase temperatuuri hoidmiseks ruumis peavad teadlased Vene teaduse unikaalseks saavutuseks. Leninit kohendatakse riigi eelarve välistest vahenditest, sealhulgas erinevate fondide rahaga ja annetustega.
Ajalehest Trud võib lugeda, et kaks korda nädalas tulevad 12 õpetlast - nende seas on meedikud, füüsikud, keemikud, bioloogid, samuti insenerid, kes vastutavad tehnilise aparatuuri, õhu-, valgustus- ja temperatuurirezhiimi eest - mausoleumi ja vaatavad Lenini üle. Kord poolaasta jooksul viiakse läbi keerulisem protseduur: säilmed lastakse spetsiaalse lahusega täidetud vanni. Sealjuures kasutatakse unikaalset stereofotosüsteemi, mis pole viimase 20 aasta jooksul registreerinud mingeid muutusi keha seisundis.

Kuidas mumifitseerida Leninit

Suur juht ja õpetaja Vladimir Iljitsh Lenin suri 21. jaanuaril 1924. aastal. Stalin oli juba enne tema surma otsustanud, et revolutsiooni eestvedaja keha ei sobi kremeerida ja see säilitatakse vaatamiseks järeltulevatele põlvedele. Kuidas aga seda täpselt teha, polnud kellelgi mingit teadmist.
Kõigepealt prooviti külmutamist. Kuigi sel talvel oli käre pakane, hakkas laip ikkagi vähehaaval lagunemise märke näitama: nägu ja ihu muutusid tumedaks, küüned siniseks, huuled avanesid ja silmad langesid sügavale koobastesse. Kiiresti oli vaja leida vastav tehnoloogia, mille töötasidki välja V. Vorobjov ja B. Zbarski. Teadlased kõhklesid enne töö vastu võtmist, sest ebaõnnestumise korral poleks neile rohkem elupäevi elada antud. Kuid ettevõtmine õnnestus. Kahe teadlase kätte usaldati ka edaspidine Lenini eest hoolitsemine.
Lenini lesk Nadezhda Krupskaja ja vend Dmitri Uljanov käisid pool aastat hiljem balsameeritud Leninit vaatamas ning olid liigutatud. Vend mainis koguni: "Ta näeb välja samamoodi kui paar tundi enne surma - võib-olla pisut paremini."

Muumia andis ellujäämisgarantii

1930ndate aastate terrorilaine ajal mausoleumi töötajaid ei puudutatud. Nemad jäeti tookord ellu. Kuid V. Vorobjov suri siiski mõni aeg hiljem kahtlasevõitu operatsiooni tagajärjel. Pärast seda sündmust 1934. aastal alustas oma tööd Lenini järelevalvajana 21-aastane Ilja Zbarski, professor Boris Zbarski poeg. Ta hoolitses muumia korrashoiu eest koos isaga.
Sakslaste sissetungi ajal reisis Lenin küll mõneks ajaks Siberisse, kuid üldiselt on tema käsi kogu aeg hästi käinud. Kuna mausoleumi brigaadil ei olnud midagi muud teha, siis nokitseti kadunukese kallal rohkemgi kui tavaliselt. Põhimõtteliselt balsameeriti ta uuesti.
1952. aasta juudivastase kampaania aegu pandi juut Boris Zbarski ikkagi kaheks aastaks istuma, tema poeg aga kõrvaldati töölt. Pärast Stalini surma jäi Lenin uuesti Ilja Zbarski ja tema õpilaste ning kaastööliste hoole alla.
Veidi aega, nimelt kaheksa aastat (1953-1961), on ajalooline ehitis magalaks olnud kahele mehele - naabervoodil puhkas isake Stalin, enne kui ta Kremli müüri äärde maha maeti.

Mausoleum kui monument

Mausoleum ehitati arhitekt A. Shtshusevi kavandi järgi. Esimene puust ja ajutine variant avati 27. jaanuaril 1924. aastal Kremli Senati torni lähedal Punasel väljakul, see tähendab nädal aega pärast Lenini surma.
Kahe kuu pärast algas uue puust mausoleumi ehitus, mis kestis 1924. aasta augustikuuni. Lõplik kivine variant valmis 1930. aasta oktoobris.
Mausoleumi püramiid koosneb viiest eri kõrgusega astmest. Esimesele astmele seati 1945. aastal sisse tribüün. Sissepääsu kohal kõrgub mustast labradorist ja punasest kvartsiidist sõna "Lenin". Mõlemal pool mausoleumi piki Kremli müüri asetsesid külaliste tribüünid kuni 10 tuhandele inimesele.
Praegu võib kommunistlike juhtide tegutsevaid haudehitisi kohata ainult Aasias, täpsemalt Nanjingis, Pekingis, Hanois ja Phjongjangis.

Maha matta, mausoleumi jätta …

Nädal pärast mehe surma avaldas Krupskaja Pravdas üleskutse: "Seltsimehed, töölised ja talupojad, mehed ja naised! Ärge ehitage ehitisi ja monumente Vladimir Iljitshi mälestuseks. Ehitage lasteaedu, elumaju, koole ja haiglaid." See soov jäi tähelepanuta ja võitis Stalin, kelle arvatavalt ainuisikuline tahe oli Lenin balsameerida, et võita rahvamasside lugupidamist ja usaldust.
Korduvalt on pärast 1992. aastat arutlusel olnud küsimus, kas mitte suur juht ja õpetaja siiski maha matta. Matmispaigana on kõne all olnud Sankt-Peterburg, kus puhkab ka Lenini ema. Boris Jeltsinilt oodati, et tema viimaseks meheteoks võiks demokraatliku meelsuse avaldusena saada Lenini matmine, kuid see jäi tegemata. President Vladimir Putin on aga juba teada andnud, et ei poolda seda liberaalide soovi - vaevalt, et see tegu talle rahva tunnustuse tooks, sest vähemalt kaks kolmandikku venelastest peab Leninit Venemaa ajaloo positiivseks kangelaseks.
Ilja Zbarski hinnangul mõjub balsameeritud keha sälitamine tänapäeval sobimatult ja kui kodanik "usub ta, et Lenin tuleks matta".

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (6)