Renoveerimine või rahakoorimine?

Äripäeva andmeil kulus paar aastat tagasi 60-korterilise maja niisuguseks renoveerimiseks ca 0,5 miljonit euri. Hinnad on aga tõusnud - nüüd läheks samasugune ettevõtmine maksma vähemalt 825.000 euri ning näiteks 90 korteriga majas tuleks laenuvõlg ühe korteri peale 9166 euri. Kui see jagada 10 aasta peale, tuleb aastas tasuda üle 900 euri, mis oleks juba 2/3 luksusliku auto hinnast.

On's nii suuri kulutusi väidetavalt küttekulude kokkuhoidmiseks ikka vaja teha?

Kogu korrusmajade ehitamise ja ekspluateerimise tehnoloogia on seni olnud ja on jätkuvalt vale - sisemise soojustamiseta. Ka hoone arhitektuuriline liigendatus kaugendab ehitist maksimaalselt soojapidavast ruumivormist - kerast.

Kas meie vanavanaisad toppisid tare soojustamiseks seinapalkide vahele sammalt väljastpoolt? Ei. Kas individuaalmaju on soojustatud niiviisi - väljastpoolt paks vahtplastikiht peale? Ei. Kas orav, et pesa puuõõnsuses soojapidavamaks teha, kleebib sammalt ümber puu? Ei. Elanik, tõmmates talvel akna ette paksu kardina, et toas soojem oleks, ei vaja ju tellinguid.

Mustamäel jm korrusmajade senine, väljastpoolt soojustamine sarnaneb raudrüüs rüütli mässimisega kasukasse. Ehk oleks targem talle villane pesu kinkida?

25 või 5? Selles on küsimus.

Soojustatavatele elamutele ümber pandava voodri paksus (20-25 cm) ei pruugi olla optimaalne. Ehk piisaks viiest sentimeetrist, sest vahtplast, nagu võite tähele panna, ei juhi soojust üldse? Tarvitseb vaid oma käega katsuda, et sellest aru saada.

Üleüldse tuleks ennem, kui asuda maja tõeliselt soojustama, seestpoolt parandada ehituspraaki.

Alustada võiks aknalaua-alusest, mida radiaator eriti soojaks kütab. On leitud, et kuna radiaator on välisseinast ja aknalauast soojuslikult isoleerimata, kaotab korter sealtkaudu tervelt 15% soojust. Aitaks, kui panna radiaatoritagusele seinale 10 mm paksune vahtplastikiht ja lüüa aknalaua all tagaserva kiilukujuline plastiriba (seda saab välja saagida välissoojustusest üle jäävatest tükkidest) - ja 15-protsendine kadu kaob.

Kui põrandaliist lahti võtta, võib mõnes kohas näha sedagi, et vuuk on sisemiselt soojustamata ja paratamatult laseb veidi tuult läbi. Kui avad proosaliselt kaltsu täis toppida, on tagatud, et tuul enam põrandaalust jahedaks ei puhu.

Ehituslikult on teada, et tavaliste akendega maja kaotab 30% soojusest akende kaudu - õhuke aknaklaas on väga hea soojusjuht ja hoiab kinni ainult tuult. Ilmaasjata ei ehitata nüüd akendeta kaubamaju (vt Magistral ja Rimi) - tehisvalgus tuleb kütmisest odavam.

Kolmekordne klaas vähendab soojakadu 25%, kuid aken muutub raskeks ja kalliks. Ent miks jääda mõttestambi juurde: aken olgu ainult klaasist! Kui pole tegemist ülima esteetilisuse tagaajamisega, võime kolmanda kihina kasutada kõige harilikumat paksemat kasvuhoonekilet, mille maksumus ja paigaldamiskulu on klaasiga võrreldes nullilähedane. Tulemus on tavalisest õige vähe udusem - näiteks nagu pesemata aken. Kuid mis meid oma hoovis, mida oleme tuhandeid kordi näinud, veel nii väga huvitama peaks? Muide, kardina tagant ei saagi aru, on aknal klaasi asemel kile, mis soojust ei juhi ning sellepärast kasvuhoonetesse sobib. Kilet kasutades võib aknakaudse soojuskao kahandada hinnanguliselt 15 protsendini.

Kuipalju me aknaid talveks ka kinni ei kleebiks, ikka pääseb tuul läbi. Kleepida pole üldse mõtet, vaid aknavahe peale tuleb kruvidega kinnitada ülekate - vineer või paks papp.

Välisseinte kaudu kaotame soojust umbes 25%. Olid ajad, kui polnud seinu millegagi soojustada ei seest- ega väljastpoolt. Kuid nüüd on müügile ilmunud sakslaste laekatteplaadid (vahtplast, 50x50 cm, paksus 10 mm; kerged kleepida ja parajaks lõigata).

Kuna soojus tõuseb ülespoole, on lage kindlasti vaja soojustada. Korrusmajas, kus lae kohal teine korter, osutub välisseinte sisemine soojustamine aktuaalsemaks. Olenevalt plaatide kleepimise viisist ja korralikkusest ning nende tekstuurist, võib tekkida küsimus: kas panna tapeet peale või mitte panna? Aga 25-protsendise soojuskao võib niiviisi vähendada 5 protsendini.

Eriti suured on soojuskaod toanurkadest. Kui toa soojusjaotust talvel kasvõi käega kombata, on selgesti tunda, et välisseinte laealused nurgad on väga külmad. Seepärast oleks ettenägelik nurk hoopis n-ö ümardada, saagides nurgatäite välja paksust vahtplastist.

Köögis ja vannitoas enamasti pole tapeeti, mis oleks mingisugunegi soojusisolatsioon, pole, mistõttu on nendes ruumides soojuskaod seinte kaudu väga suured. Ainus väljapääs: lagi ja seinte ülapool vahtplastplaatidega katta.

Kokkuvõtteks

Vahtplasti väljastpoolt seintele pannes võib saavutada kuni 30-protsendise soojavõidu, seestpoolt seinu soojustades ja aknaid topeldades võib saavutada kuni 60% soojasäästu. Seejuures tellinguid püstitada pole vaja, vahtplastile tehtavad kulud vähenevad ja suured kinnitamiskulud jäävad ära. Ka pole vaja välisseinu üle krohvida.

Maksumuste vahe, oletan, võib tulla ligikaudu 30-kordne. Kuidas kusagil.

ANDRES RÜNK, insener, Tallinn-Mustamäe

Jaga |