Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Keskfraktsioon jätkab võitlust odavama elektri nimel

MARIKA TUUS-LAUL,      28. november 2012

Valitsus saaks maksuotsuste abil leevendada elektrihinna tõusu, kuid valitsusliit pole näidanud selleks vähimatki soovi, tõrjudes kõik Keskerakonna ettepanekud hinnatõusu pidurdada. See sunnib Keskfraktsiooni survestama koalitsiooni kõigi meie käsutuses olevate vahenditega.
 

Kavatseme edaspidi käsitleda Riigikogus erilise põhjalikkusega kõiki päevakorrapunkte, esitada küsimusi ja pidada kõnesid aega maksimaalselt ära kasutades. Tõenäoliselt viib see järgmiste ööistungiteni - aga midagi pole parata! On koalitsioon jäärapäine, oleme ka meie oma eesmärgi nimel vankumatud. Kulugu selleks siis veel mitu öist istungit. Jätkame seni, kuni koalitsioon nõustub elektriaktsiisi neli ja pool korda langetama - Euroopa Liidu poolt lubatud miinimummäärani.


Pere hinnavõit langetamisest oleks 4,6% koguarvest ja riigieelarvesse saamata jääv 23 miljonit eurot poleks ülesaamatu summa.


Rahandusminister Jürgen Ligi hüsteeriline räuskamine ja elektriaktsiisi langetamise seadusevastaseks kuulutamine mõjus halenaljaka farsina. Talle omane ignorantsus, empaatiavõime puudumine ja lausa meeleheiterünnak oma rahva vastu väärib kaastunnet! Reformierakondlikud parteipoliitilised dogmad ja kõigekülgne ratsionaalsus on muutunud enesehävituslikuks.



Euroopas kõikjal sooduselekter

Hiljuti ütles Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Ando Leppiman ülbelt, et nii nagu pole meil sotsiaalleiba ja sotsiaalsoojust, ei saa meil olla ka sotsiaalelektrit.


Samas kirjutas hiljuti Äripäev, et EL 27 liikmesriigist koguni 19 reguleerivad kodumajapidamiste elektri hindu, sest kodutarbijaid käsitatakse neis riikides kaitsetute tarbijatena. Paljudes riikides, sh Hispaanias ja Hollandis, on tarbijate kaitsmiseks kasutusel hinnaregulatsioon, mis võimaldab väikese sissetulekuga tarbijaile teatud mahus madalama tariifiga elektrit müüa. Mõnel pool antakse vähekindlustatud inimestele teatud koguses tasuta elektrit ja elektrimüüjatel on keelatud talvekuudel elektriühendust katkestada.


Lätis on elektriturg vaid osaliselt vaba ja kolmandikule on kehtestatud hinnalagi. Eestlased maksid eelmisel aastal elektri tarbimise eest riigieelarvesse aktsiisi 32,25 miljonit eurot, samal ajal jäi lätlaste aktsiisipanus 1,24 miljoni euro ja leedulaste oma 3,46 miljoni euro juurde.


Mida teeb Eesti valitsus? Lajatab ligi viis korda kõrgema elektriaktsiisiga kui Euroopa miinimumnõue (äritarbijale pea 9 korda kõrgem). Koos turu avanemisega kasutab meie riik olukorda ära ja tõstab vaikselt ka riigiettevõtte Elering kaudu lisaks põhitariifi hinnatõusule 13,3% võrgutasusid, mis on niigi ebaproportsionaalselt kõrged. Soomes on ülekandetasud näiteks neli korda madalamad kui meil. Võrgufirma juhtimine, aga ka suurima elektritootja Eesti Energia juhtimine on ju IRL-i majandusministri Juhan Partsi käes. Parts tegi aga kaamerate ees näo, et niisugust hinnatõusu poleks ta küll oodanud. Nagu Kuu pealt kukkunud!



Koalitsiooni enesehävituslik tegevus

Järsku on Partsile, Ligile ja Ansipile üllatuseks ka see, et nad on elektri hinda tõstnud järjest juba viis-kuus aastat. Hinda on otsa pandud nii põhi- kui ka jaotusvõrgutasudele, taastuvenergia- ja võimsustasudele. Riik saaks praegu alandada elektri käibemaksu. Kuid on otse vastupidi.

Elektrimüüjad lisavad aktsiisi elektrihinnale nii, et ei too seda arvetel eraldi esile, vaid käibemaksu tuleb tasuda ka aktsiisisummalt. Nii saab inimeste taskuid paremini tühjendada, et siis enam panustada kaitsekuludesse ja tasakaalufondidesse Euroopas, kus pensionid ja palgad kordi kõrgemad kui meil.


Keskfraktsiooni pakutud elektriaktsiisi langetamisest võidaksid kõik. Lisaks kodutarbijatele ka koolid, lasteaiad, haiglad, kultuurimajad, raamatukogud. Võidaksid samuti ettevõtjad. Nii jääks kogu kaupade ja teenuste hinnaralli väiksemaks.


Aga just seda valitsus ei taha, sest hinnatõusudel riigieelarvet püsti hoitaksegi. Ega me muidu poleks juba kaks aastat järjest kiireima hinnatõusuga riik Euroopas. Hinnatõusud ongi olnud meie paljukiidetud majanduskasv.

Kevadel küsis majandusteadlane Väino Rajangu retoorilise küsimuse: kas elekter kukutab Reformierakonna ja IRL-i? Saab näha! Igal juhul oksa, millel nood istuvad, on nad ise juba üsna murdumisohtlikuks saaginud.


MARIKA TUUS-LAUL, Riigikogu liige, Keskerakond

[esiletõste] MARIKA TUUS-LAUL: „On koalitsioon jäärapäine, oleme ka meie oma eesmärgi nimel vankumatud. Kulugu selleks siis veel mitu öist istungit."

 



Viimati muudetud: 28.11.2012
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail