Nädala juubilar ELIZABETH II 85

Selle nädala juubilar sündis inimkonnale suuresti murrangulisel 1926. aastal. Tollal toimus Londonis esimene teleülekanne, mis sai infoühiskonna alguseks. Tallinnas Pikas tänavas läks eetrisse esimene raadiosaade Eestis. Sel aastal arenes kiiresti ka lennundus. Siis veel raskesti mõistetavate ülipikkade lendudega said kuulsaks Alan Cobham, eriti aga Richard Byrd ja Floyd Bennett, ning Roald Amundsen ja Umberto Nobile, kes lendasid Põhjanabale ja sealt elusana ka tagasi. Selle kauge aasta suurnimed olid ka Jozef  Pilsudski, Rudolf Valentino, kuid paraku ka Adolf Hitler ja Benito Mussolini, kes üha agressiivsemalt  oma ideoloogiavingu levitama asusid.

21. aprilli varahommikul 1926 sündis keisrilõike abil vormiliselt isevalitsuslikus Briti Kuningriigis Yorgi hertsogipaaril tütar printsess Elizabeth Alexandra Mary. Nimega ei vihjatud suure kuninganna Elizabeth I mälestusele, sest äsjasündinule ei ennustanud tol päeval kuninganna saatust ka kõige lopsakama fantaasiaga ettekuulutaja. Liig kaugel oli kena lapsuke troonipärijate pikas nimistus. Nimi valiti tütre ema, Yorgi krahvinna Elizabeth Bowes-Lyoni järgi. Lapsena oli printsessil raskusi oma nime hääldamisega ja nii sündiski hellitusnimi Lillibet, mis lähedaste seas olevat tänaseni käibel. Niigi muinasjutulisse ellu tõid ootamatult optimistliku pöörde nii vormilt kui ka sisult uskumatud sündmused. Tollane Suurbritannia kuningas Edward VIII ei kinkinud oma kallimale isegi mitte poolt kuningriiki, vaid loobus südame sunnil ainsast sünnipärasest suurest kohustusest olla oma maa ja rahva kuningas. See andis võimaluse tagasihoidlikule, kuid sisult tegusale printsess Elizabethi isale, kes mereväeohvitserina oli võidelnud Esimeses maailmasõjas. Ta krooniti  pidulikult George Kuuendaks. 1952. aastal kaua raskelt haige olnud kuningas suri unenäost virgumata, ning Suurbritanniat hakkas taaskord valitsema naismonarh.

Elizabeth II kuulub kahtlusteta nende väheste naisterahvaste hulka, kes viimastel aastakümnetel on inimühiskonna arenguks oma olulise panuse andnud. Ta on ainus, kes samal ajal on rohkem kui ühe iseseisva riigi pea. Nende maade nimekiri on aga tänagi veel pikk, sellesse kuulub 16 riiki kokku ligi 130 miljoni inimesega. Neist enamik hindab ja suur osa armastab oma kuningannat. Neid, kes tõsiselt sooviks Suurbritanniat vabariigiks muuta, on vähe. Kuninganna on poseerinud ligi 140 ametliku portree tarvis.  Kuningakoda, selle liikmed on ajakirjanduse terase tähelepanu all, kuid kritiseeritud on teda vähe. Suurbritannia majandusraskused ning paljud muudki probleemid on ikka rohkem valitsuskabineti rida.  Pigem on kuningannast kirjutatud leebelt ja otsitud värvikaid kilde. Üks neist on selline - vaatamata mitmetele fotodele aastast 1945, mil tollane printsess juhtis haavatute veoks mõeldud autot, pole kuninganna kunagi omanud autojuhtimise ametlikku luba. Elizabeth II on kõigist kriisidest, nii riiklikest kui ka perekondlikest auga välja tulnud. Isegi tavatult  populaarse printsess Diana tragöödia kuigi korraks kõigutas kuninganna mainet, jäi püsivam umbusk siiski sündimata. Neist aegadest on pärit ka kuninganna nukravõitu lausung „Armastuse vastu saab inimene sageli südamevalu".

Seda rohkem on mitmesugust kirjutatud kuninganna lastest ning eriti ta kaheksast lapselapsest. Neist üks ja paljude arvates eriti armas prints William võtab 29. aprillil naiseks nägusa Kate Middletoni ning kuninganna Elizabeth II on jälle Westminster Abbey's laulatustseremoonial. Seni ainsana tänast kuningannat filmis kehastanud Helen Mirren teenis oma rolli eest Oscari, lisaks veel paar tosinat tunnustust.

Elizabeth II pole arusaadavatel põhjustel viimaste aastate jooksul  kuigi tihti teinud ametlikke riigivisiite. Seda tähelepanuväärsemaks tuleb pidada monarhi külaskäike Balti riikidesse oktoobris 2006. Eesti riigipealt sai kuninganna Maarjamaa risti keti. Oli ka põhjust, sest kahe riigi suhted on väga head.

ENN EESMAA, Riigikogu väliskomisjoni aseesimees

Jaga |