Raadiku projekt toob Tallinnasse üle 1000 korteri

TAAVI AAS,      11. juuli 2007


2. juulil avaldas Äripäev materjali, millega püüti heita varju Raadiku kvartali arendusprojektile Tallinnas Lasnamäel. Linnavalitsust kahjuliku lepingu sõlmimise katses süüdistava lehe toimetus keeldus avaldamast alljärgnevat Taavi Aasa vastuartiklit.

2. juuli Äripäev kulutab ohtralt leheruumi kirjutisele, milles püütakse jätta muljet, otsekui kavatseks Tallinna linnavalitsus raisata maksumaksja raha Raadiku kvartali arendaja ülemaksmiseks munitsipaalkorterite üürimisel. Ajakirjanik näeb kurja vaeva, omistamaks abilinnapea Aasale, kelle fotoga on ehitud ka roosa majandusväljaande esikaas, müütilist võimutäiust, poetamaks ahnete kinnisvarahaide põhjatutesse taskutesse 2,5 miljardit lisakrooni. Kuigi ka negatiivne reklaam tähendab tuntuse kasvu, pole ma Äripäevale esilehe tasuta broneerimise eest tänulik, sest koos fotoga avaldatud materjalides puudub analüüs. Kirjutises kasutatakse lahmiva kriitika meetodit, eeldusel, et sopaloopimisel saab märklaud ikka pihta.

Milles siis asi?

Millest Äripäev õigupoolest kirjutab? Omandireformi käigus on tekkinud ühiskonnas nn sundüürnikud, inimesed, kelle kasutuses olnud elamispinnad tagastati kunagistele omanikele ning kes kaotasid võimaluse kodude erastamiseks erastamisväärtpaberite abil, nagu tegi enamik Eesti Vabariigi territooriumil elavatest inimestest. Sundüürnike hulka sattusid eelkõige eakad kodanikud, kes pole suutelised endale vabaturult elamispinda hankima. Riigi poolt tekitatud probleemiga ei tegeldud aastaid.

Nüüd on Tallinna linnavalitsus algatanud laiaulatusliku elamuehitusprogrammi, mis annab lootuse sundüürnike probleem lahendada. Samuti mõtleb linn vähekindlustatud noortele, kes vajavad iseseisva elu alustamisel munitsipaalkortereid.

Seisuga 1. juuni 2007 taotleb linnalt munitsipaalelamispinda 2864 leibkonda, kellest 1542 elavad tagastatud pindadel. Erinevalt Äripäevas väidetule on kontroll taotluse esitanute suhtes tihe. Linnavolikogu 17. oktoobri 2002 määrusega nr 56 kinnitatud Tallinna linna omandis olevate eluruumide üürimist taotlevate isikute üle arvestuse pidamise korra punkti 13.1 kohaselt on eluruumi üürimist taotlevate isikutena arvele võetud inimesed kohustatud teatama linnaosa eluasemekomisjoni sekretärile eluruumi üürimist taotlejana arvel olemise põhjuse äralangemisest või muutumisest ühe kuu jooksul vastava muutuse toimumisest.

Valeandmed kustutavad isiku järjekorrast

Isiku- ja kontaktandmete muutumisest tuleb eluasemekomisjoni sekretäri informeerida kohe. Sama korra punkti 13.2 kohaselt on eluruumi üürimise taotlejana arvele võetud kohustatud inimesed iga aasta esimese kvartali jooksul kinnitama eluasemekomisjoni sekretäri juures eluruumi üürimist taotleva isikuna arvel olemise aluseid. Sel ajal täpsustame ka linnaosade valitsustes arvel olemise andmeid.

Sama korra punkti 14.3 kohaselt võidakse isik kustutada eluruumi üürimist taotlevate isikute arvelt tegelikkusele mittevastavate andmete esitamise korral. Eluruumi üürimise taotleja peab arvestama, et kui ta on esitanud enda või perekonnaliikmete kohta valeandmeid, võidakse nad kõik eluruumi üürimist taotlevate isikute hulgast välja arvata. Kui juba linnaosa eluasemekomisjon esitab konkreetse korteri üürile andmise ettepaneku, siis otsuse tegemisel kontrollitakse eelnevalt taotlejate andmeid. Rahvastikuregistri järgi täpsustatakse, kes oli avalduse esitamise ajal tagastatud eluruumi registreeritud, taotlejale ja tema perekonnaliikmetele kuuluva kinnisvara olemasolu, nõutakse kirjalikke selgitusi ning vajadusel tehakse ka kodukülastus.

Munitsipaalkorterit ei anta igaühele, vaid neile, kes seda tõeliselt vajavad.

Raadiku arendusprojekt toob linna kasutusse ligi 1170 korterit. Loopealsel lisandub veel 680. Nagu näha, jääb munitsipaalkorterite vajadus püsima ka pärast nende kahe arendusprojekti valmimist.

Terve mõistusega linlased saavad aru

Tallinna praegune linnavalitsus püüab munitsipaalprobleemide lahendamisse ning linna arengusse kaasata maksimaalselt erainvestorite raha. Mida see linnale annab, taipab iga analüüsiv ja terve mõistusega linlane. Kui erakapitali ja munitsipaalvõimu koostöös nähakse kavalaid äriskeeme, viitab see süüdistajate rikutusele. Mujal maailmas peetakse avaliku ja ärisektori koostööd loomulikuks ja tervitatavaks. Linnavalitsus on erakapitali kasutamisel linna arengus jõudnud selleni, et peale kavandatavate ühisprojektide suudetakse veenda arendajaid ka puhtalt erakapitalil põhinevate projektide puhul investeerima avalikku huvi teenivatesse rajatistesse.

29. juuni linnavalitsuse istungil oli arutusel viis planeeringut, kus nähakse ette erakapitaliga lasteaedade rajamine, mis lähevad avalikku kasutusse. Vaatamata oponentide pahatahtlikule virinale jätkame erakapitali kaasamist, sest sellest võidavad linlased.

Leping teenib üürnike huve

Tulles tagasi Äripäeva põhiväite juurde, et renditähtaja pikendamine 10 aastalt 30 aastale tõstab lepingu hinda ning annab arendajale mingeid eeliseid, siis on selle ümberlükkamine imelihtne. Lepingu pikendamine teenib eelkõige üürnike huve, kes saavad suurema kindluse. On enesestmõistetav, et kahe kolmandiku võrra pikem rendiaeg maksab ka samavõrra rohkem.

Teisalt on 30-aastase lepingu puhul enam maandatud ka arendaja äririskid, millest lähtuvalt muutub kasutatav laenuraha odavamaks, mitte kallimaks nagu Äripäev hambad ristis tõestada püüab. Tuleb arvestada ka ehitushindade olulist kasvu, mis lisab projektile arendaja jaoks ebasoodsa riskifaktori. Kui praegu räägitakse turul ehitushindadest 16 000–18 000 krooni ruutmeeter, siis Raadiku projektis on hind viidud 13 500 kroonile. Linnale on see suur võit, nagu ka arendaja võetud kohustus rajada omafinantseeringuga parkimismaja.

Linn on valmis Raadiku arenduseks sõlmima hea, mõlemaid osapooli rahuldava ning linlaste huvisid teeniva lepingu. Just see ei meeldi opositsioonile ega ka ajakirjanikele, kelle eluülesandeks näib olevat skandaalikeste ülespuhumine ning vandenõuteooriate konstrueerimine. Ajakirjandust ei saa teha ilukirjanduslike normide järgi, sest artikli põhja peaksid moodustama faktid, mitte väljamõeldud olukorrad ja konstrueeritud seosed.

Raadiku leping jätkab sundüürnike ja noorte perede elamispinna probleemi lahendamist, mille on praegune linnavalitsus on võtnud üheks prioriteediks. Raadiku arenduseks toimunud konkursi võitis soodsaima pakkumise teinud firma, kellega peetud läbirääkimistel kaubeldi välja linnale vastuvõetavaimad tingimused, millest üks on rendiperioodi pikendamine 30 aastale. Me lahendame riigi tekitatud sundüürnike probleemi, sest hädasolijate aitamine on omavalitsusele seadusega pandud kohus.

[esiletõste]
Seisuga 1. juuni 2007 taotleb linnalt munitsipaalelamispinda 2864 leibkonda, kellest 1542 elavad tagastatud pindadel.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (7)