Põhiseadusevastane topeltprovokatsioon. Avalik kiri

Malle Salupere,      17. mai 2006


9. mai tähistamist Tõnismäe pronkssõduri juures on eesti meedias kujutatud venelaste üritusena ja okupatsioonipühana. Tuld õhutatakse väidetava Eesti lipu ründamisega ja nelja kiiksuga mehe üleskutsega kuju õhkida, kui seda minema ei toimetata. Internet on täis tuhandeid vihaseid poolt- ja vastu-kommentaare, milles rahvuslik eristumine järjest süveneb.
Seda eristumist õhutab eesti meedia lausa ennekuulmatul moel. Juba 9. mail oli Kanal 2 Reporteri saateküsimus. „Kus ründasid venelased täna Eesti lippu?", aga kõigi eestimaalaste ülalpeetavas avalik-õiguslikus ETVs targutati nii õhtul kui ka järgmisel hommikul selle üle, miks venelased võisid Tõnismäel lehvitada punalippu, aga Eesti lipp sunniti varjule.
Mitte keegi ei arutlenud selle üle, mis tegelikult toimus (kuigi ei õnnestunud näidata ühtki kaadrit, kus lippu oleks otseselt rünnatud). Inimesed, nende hulgas äratuntavalt palju eestlasi, kogunesid tähistama sõja lõppu ja mälestama langenud võitlejaid. Minna sinna leinavat sõdurit mõnitava (okupandiks ja küüditajaks nimetava) plakatiga tähendab tõelist hingesülitamist kõigile eetilistele inimestele. Isegi Isamaaliidu kontor suutis selleks provokatsiooniks leida vaid ühe inimese (nimi Böhm kõlksub muide riimi Hitleri reedetud sõbra Röhmiga), kes alles teel sai ühe mehe endale abiks. See oligi kogu pikett, mis ei jõudnud kaugemale trollipeatusest, kuna sadade venelaste asemel, nagu väidab politsei, oli kohal vähemalt paar tuhat inimest.
Eesti poisse sõdis pea ühepalju nii Hitleri kui ka Stalini poolel, mida nad sealjuures ka ühest või teisest ei mõtelnud, aga kindlasti võitlesid nad kõik oma isamaa eest, teadmata ette, kellele jääb võit ja koos sellega ka õigus. On iseloomulik, et Eesti Leegioni laulu laulsid minimaalselt muudetud sõnadega ka korpusepoisid, olen seda ise kuulnud.
Vaevalt leidub Eestis perekonda, kes ei leinaks kas rohelises või välihallis mundris langenud poegi. Surmas on kõik võrdsed. Miks ei suuda mõned eestlased austada iseennast ja teisi?
Lapsajakirjanikud ja neile sekundeerivad lapskommentaatorid (mõtlemisvõime, mitte alati vanuse poolest) ei suudagi endalt küsida, kust ja kelle huvides seda vastasseisu suunatakse ja õhutatakse. Igatahes on tegemist kõige ehtsama rahvustevahelise vaenu sihiliku õhutamisega väga räige ja tundliku provokatsiooni abil. Kus on põhiseaduse järelvalve?


(Seda avalikku kirja toetas 11. mail Eesti Vasakpartei Tartu organisatsioon.)

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (45)