Enamuskoalitsioon jäi sündimata

Eelmisele valitsusele said saatuslikuks ületamatud erimeelsused, mis lõppesid üksteise solvamisega. Hiljem asus IRL lõhkuma koostööd, millele lisandusid nii solvangud kui ka uued faktid, millest koalitsioonikõneluste arutelul juttu polnud.

Rahvaliit end koalitsiooni ei surunud, kuid oli valmis võtma valitsusvastutust, et tuua riik kriisist välja. Mart Laari allkirjaga pöördumises kinnitati: Rahvaliidu osalemine valitsusliidus võrdse partnerina looks võimaluse, et maaelanikkonna, põllumeeste ja omavalitsustegelaste hääl ning huvid oleksid Eesti jaoks oluliste otsuste langetamisel selgemalt esindatud ja arvestatud. Siinkohal on oluline märkida, et mõnevõrra lihtsam oleks minna valitsusse pärast valimisi majanduskasvu ajal, kui teha seda enne valimisi majanduslanguse tingimustes.

Riigieelarve koostamine või tants köiel

Iga parlamendierakond peab olema valmis võtma valitsusvastutust. Tuleb tõdeda, et köiel tantsimine ja läbi roosade prillide valitsemine on viinud riigi valele teele. Sellisel hetkel tuleb unustada erakondlik egoism, valimislubadused ja ka kampaaniad. Just nii ka Rahvaliit toimis. Erakond moodustas rahandus- ja majandusekspertidest koosneva töörühma, kes töötas konstruktiivselt, et koostada realistlik riigieelarve kava. Keerulistel aegadel peavad kõik erakonnad koostööd tegema, et vältida majanduskriisi ülekasvamist sotsiaalseks kriisiks.

Tuleb tõdeda, et kõik osapooled ei mänginud lõpuni ausat mängu. Ainult mõni päev enne koalitsioonilepingu kinnitamist volikogudes süüdistas IRL just Rahvaliitu nn punase joone tõmbamises. Rahvaliit seadis koalitsioonikõnelustele eelnenud konsultatsioonidel tingimuse, et riigieelarve koostamisel ei kärbita sotsiaaltoetusi, sealhulgas pensione ega  põllumajandustoetusi. Need olid raamid, mis eelläbirääkimistel kokku lepiti. Meie nõudmiste hulgas oli ka kohalike omavalitsuste toimimise kindlustamine tulude suurendamisega.

Jääb arusaamatuks, miks IRL loobus eelläbirääkimistel seatud kokkulepetest ning hakkas rääkima nn Rahvaliidu punasest joonest. Ehk tuli neile edukas koostöö, mis võiski viia koalitsioonileppe sõlmimisele, liialt ootamatult? Seega püüti enne olulisi otsuseid Rahvaliitu avalikkuse ees süüdistada selles, et erakond pole riigieelarve tasakaalu nimel nõus sotsiaalkärbetega.

Selge on see, et ainult kärbetega ei suuda me riiki kriisist välja tuua, -  vaja on suurendada ka riigi tulusid. Rahvaliit oli nõus valitsusse minema ainult ausa ja läbipaistva finantslahenduse puhul. Plaanitavad tulud peavad olema ka realistlikud.

Rahvaliidu huvi pole mitte pimesi võidelda teatud maksuliigi, -protsendi või -kärpe eest, vaid kehtestada tervikuna usaldusväärne majandusmudel ja eelarvereaalsus.

Veel enne süüdistusi võis aimata, et IRL ei soovigi kokku leppida, vaid et koalitsioonikõneluste puhul on tegemist erakonna valimiskampaania ühe osaga. Sellise viite andis Mart Laari suhtumine läbirääkimistesse. Nimelt pidas ta koalitsioonikõnelustest olulisemaks osalemist tänavakampaanias, pakkudes mööduvatele inimestele kohvi ja kommi.

Kuid siinkohal unustas IRL, et köietants võib lõppeda väga valusa kukkumisega. Kriisist väljumiseks vajab riik tugevat valitsust ja ühtset meeskonda, mille loomine ei olnud pärast selliseid avaldusi enam võimalik. Ehk polnudki IRL-il tegelikku soovi uut koalitsiooni moodustada, vaid ainult püüd jätta Reformierakond vähemusvalitsusse, nõrgestamaks selle partei positsioone valimistel?

Rahvaliit osales läbirääkimistel konstruktiivselt, et riik ühiselt majanduskriisist välja tuua, kuid kõik osapooled ei käitunud korrektselt, puudu jäi isamaalisusest.

Riigikogu ei ole enam kummitempel

Riik vajab väga kiireid otsuseid, enam ei ole aega poliitilisteks kemplusteks. Nüüdseks on tekkinud olukord, kus me ei saa rääkida Riigikogust kui kummitemplist või teerullist. Praeguses olukorras on  parlament jälle kord  ellu ärganud, mis tähendab diskussiooni, kus ka opositsioon saab kaasa rääkida riigi ja rahva jaoks olulistes küsimustes. Nüüd tuleb meil kõigil teha konstruktiivset koostööd. Praegu on oluline vastu võtta riigi 2009. aasta teine lisaeelarve ja ka 2010. aasta eelarve, kuid rahanduskomisjon peab esmakordselt ka opositsiooniga arvestama, sest enamus on opositsioonil. Lisaks tuleb jälgida, et koalitsioonil puudub vajalik kvoorum kutsumaks kokku Riigikogu erakorraline istung.

Seega ei saa me arutleda enam selle üle, kas Ansip on peaministriks Laari valitsuses või vastupidi. Praegu tuleb nii IRL-il kui ka Reformierakonnal arvestada opositsiooniga. See tähendab, et ühise eesmärgi nimel peab tegema konstruktiivset koostööd kõigi parlamendis esindatud erakondadega.

MANUELA PIHLAP

Rahvaliit

[esiletõste]    Rahvaliit seadis koalitsioonikõnelustele eelnenud konsultatsioonidel tingimuse, et riigieelarve koostamisel ei kärbita sotsiaaltoetusi, sealhulgas pensione ega  põllumajandustoetusi.

 [fotoallkiri]    ISAMAALINE OTSUS: Rahvaliidu volikogu otsustas 1. juunil, et ei lähe Reformiga ja Isamaa - Res Publica Liiduga koalitsiooni. Eestisse jäi vähemusvalitsus, mille vilju oleme saanud parlamendis juba sel nädalal näha. Fotol on Rahvaliidu volikogu juhatus oma märtsiistungil, kus kinnitati erakonna esinumbriks Euroopa Parlamendi valimistel Anto Liivat, kes tegi end valimiskampaanias tublisti tuntuks. Laua taga istuvad (vasakult) Rahvaliidu peasekretär Tarvo Sarmet, volikogu esimees Vello Tafenau ja volikogu aseesimees Olav Hoop. Foto: ANNIKA ARUOJA

Jaga |