Euroliit jahib Šotimaa nafta- ja gaasivarusid

 Samamoodi kui Norra on ka Šotimaa väga rikkalike nafta- ja gaasivarudega. Vastavalt uuringutele on Šotimaale kuuluvas Põhjamere osas peidus 15–24 miljardit barrelit naftat ja gaasi. Šotimaa iseseisvust pooldavate poliitikute teatel võib nende reservide väärtus ulatuda kuni 1,5 triljoni naelani (1,88 triljoni euroni). See tagaks iseseisvumisel Šotimaa majandusliku stabiilsuse pikaks ajaks.

 Jõukas Šotimaa

„Põhjamere nafta ja gaas on meiega ka peale 2050. aastat,” kinnitas iseseisvust pooldava Šoti rahvuspartei juht Alex Salmond, kelle sõnul sooviks endale selliseid varusid iga Euroopa riik.

 Salmond toob eeskujuks Norra, mis tänu naftale ja gaasile on saanud edukalt koguda endale 800 miljardi dollari suuruse fondi. „Norra on suutnud enda Põhjamere nafta- ja gaasireservidega hästi ümber käia,” ütles ta.

 Erinevalt Norrast, mille majandus suurel osal sõltub nafta- ja gaasitööstusest, šotlastel sellist muret pole, sest lisaks gaasile ja naftale leidub Šotimaal suurel hulgal erinevaid maardeid. Tuuleenergia kasutamise arengult on Šotimaa maailmas esirinnas. Lisaks annavad majandusele jõudu turism, tootev tööstus, pangandus, tekstiilitööstus, kalandus, viskitootmine, kõrgetasemeline loomemajandus jne.

 Eelmisel aastal töötas Suurbritannia nafta- ja gaasisektoris 450 000 inimest ning sellest laekus makse 6,5 miljardit naela (8,1 mld eurot).

 Kui kõike seda arvestada, siis Suurbritanniale loomulikult Šotimaa iseseisvus põrmugi ei sobi. Milline riik tahaks loobuda säärasest „kullapotist“?

 Oluline ongi küsimus: mis saab pärast Šotimaa iseseisvumist Põhjamere nafta- ja gaasivarudest? Kas tõesti šotlastest saavad nende suurte rikkuste peremehed?

Euroliitu kuulumine tuleks panna rahvahääletusele

Briti Iseseisvuspartei esimehe Nigel Farage’i sõnul tuleks Šotimaa iseseisvusreferendumil esitada ka küsimus Euroliitu kuulumise kohta. Sest juhul, kui Šotimaa tõepoolest iseseisvub, reaalset sõltumatust see endaga kaasa ei tooks.

 „Kui šotlased hääletavad iseseisvuse poolt, siis tegelikult nad ei muutu sõltumatuks. Pigem tähendab referendumil iseseisvuse pooldamine hääletamist Brüsseli otsese võimu alla mineku poolt,“ ütles Farage.

 Alex Salmond on varem kinnitanud, et iseseisvudes saaks Šotimaast Euroliidu entusiastlik liige. Ühinemine Euroliiduga toimuks tõenäoliselt 18 kuu jooksul pärast referendumit.

Eesti ja Šotimaa sarnasused

Kesknädal ei soovi anda hinnangut, kas šotlastel oleks kergem elada Londoni või Brüsseli võimu all. Väikestel rahvastel pole lihtne elada maailmas, kus suurvõimud jahivad nende looduslikke rikkusi. Mõelgem siinkohal kasvõi Eesti ülisuurtele fosforiidi- ja põlevkivivarudele. Võib-olla just meie maavarade pärast oli tarvis, et Eesti ühineks Euroliiduga?

 Kui šotlased tahavad saada tõeliselt iseseisvaks, peaksid nad 18. septembril ühtlasi hääletama Euroliiduga liitumise poolt või vastu. Sest praegu jääb küll mulje, et Salmond on kõigest nn. Brüsseli lobbist, kelle ülesandeks šotlaste varad kandikul Brüsseli jalge ette kanda.

 INDREK VEISERIK

Jaga |