Ratifitseerime lepingu Euroopa päeval

ENN EESMAA,      03. mai 2006


Paljud rahvad kasutavad väljendit: kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem. Pärast Teist maailmasõda oli Euroopa varemeis, häda ja viletsust kannatasid isegi sõja võitjad. Pärast lahingusuitsu hajumist märgati paljudes pealinnades, et relvavõitluse lõpetanud maailm on endistviisi rahutu. Mõnelgi pool ennustati koguni Kolmanda maailmasõja puhkemist. Külma sõja rinneteil juba tapeldigi.
Taas oli maailm, eriti aga Euroopa teelahkmel. Sel rõõmuvaesel ajal, mil ameeriklased abistasid Marshalli plaani kaudu miljoneid puudustkannatavaid eurooplasi 17 riigis, tegi Prantsusmaa välisminister Robert Schuman pöördelise tähtsusega ettepaneku. 9. mail 1950 soovitas ta alustada Euroopa föderatsiooni loomist, eesmärgiks suunata oma huvide nimel nii sageli sõdu alustanud riigid eesotsas Saksamaa ja Prantsusmaaga majanduslikult kasuliku koostöö kaudu rahu teenistusse.
Schuman tõdes oma deklaratsioonis, et uut Euroopat ei looda üleöö ega ühe hooga. Ta soovitas alustada söe- ja terasetootmise riikidevahelisest ühendamisest. Prantsuse valitsuse nimel tegi Schuman ettepaneku viia Prantsuse–Saksa söe- ja terasetootmine tervikuna ühise ülemameti alluvusse niisuguse organisatsiooni raames, milles osalemine oleks avatud teistelegi Euroopa riikidele. See ettenägelik samm oli huvide sulandumise teel mõeldud muutma nende regioonide saatust, mis läbi aegade olid olnud põhilised relvatootjad ja samas nende relvade kõige sagedasemad ohvrid.
Uutes tingimustes valmistatud toodangut tulnuks Schumani ettepanekul pakkuda ilma eristuste või eranditeta kogu maailmale, tõstmaks elatustaset ja edendamaks rahumeelseid saavutusi. See vormiliselt lihtne ja loogiline ettepanek oli oma sisult revolutsiooniline ja geniaalne. Schumani idee toetajad tajusid, et, ühendades tootmist riikide sõjalise jõu aluseks olevas majandusharus, oleks kahe sajandeid vaenutseva rahva ja riigi vaheline sõda mitte üksnes mõeldamatu, vaid praktiliselt võimatu. Vähe sellest, erinevalt rahvusvahelistest kartellidest, mille eesmärk on piirangute abil jagada ja ekspluateerida rahvusturge, et kindlustada võimalikult suuri kasumeid, tagaks uuelaadne organisatsioon turgude ühtesulamise ja tootmise laiendamise.
Nii saidki aluse tänase Euroopa Liidu kaks põhiväärtust – rahu ja ühtekuuluvus –, mis majandusliku ja sotsiaalse arengu kaudu tõstavad rahvaste elatustaset.
1985. aastal otsustasid Euroopa Liidu tollased liidrid hakata 9. mail tähistama Euroopa päeva.
Täna kuulub Euroopa Liitu juba 25 riiki. Praegugi oleme teelahkmel, sest rahvad peavad otsustama, millist Euroopa Liitu me tegelikult tahame. Kogemusi nii headest kui ka halvematest otsustest on kogunenud piisavalt.

Täna tuleb otsustada, kas Euroopa Liit areneb edasi Euroopa põhiseaduse lepingu kohaselt või jätkub elu ja töö selles riikide koosluses Nizza (Nice'i)lepingute alusel. Põhiseaduse lepingu pooldajad kinnitavad, et uus dokument oleks palju parem, kui see otsatu tekstide hulk, mis praegu kasutusel. Põhiseaduse leping oleks palju lihtsam ja läbipaistvam ning muudaks Euroopa tänasest efektiivsemaks, eriti nüüd, kus pikaajalise eelarve osas on kokkuleppele jõutud.

Euroopa põhiseaduse lepingu kriitikute hulgas leidub neid, kes lükkaksid kogu teksti tagasi, kuid suurem osa neist soovitab lepingu kasutusele võtta vaid osaliselt, näiteks kaks esimest osa. Saksamaa on teinud ettepaneku muuta lepingu nime ja võtta hiljemalt 2009. aastal vastu Euroopa alusleping.
14 riiki ja ka Euroopa Parlament Euroopa on Euroopa põhiseaduse lepingu juba ratifitseerinud. Eestis seisab see protseduur ees järgmisel nädalal. Riigikogu põhiseaduskomisjoni moodustatud Euroopa põhiseaduse lepingu riigiõigusliku analüüsi töörühm tõdes, et Euroopa põhiseaduse leping on välisleping, mida saab ratifitseerida Riigikogu. Riigikogu põhiseaduskomisjon otsustas üksmeelselt, et see võiks toimuda Euroopa päeval, 9. mail. See on tähtpäev, mis märgitseb Euroopas sõja lõppemist ja Vanale Maailmale uue tuleviku loomise võimalust.

KESKMÕTE:
Schumani vormiliselt lihtne ja loogiline ettepanek oli oma sisult revolutsiooniline ja geniaalne.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (53)