Rudolf Rimmel leidis viimse rahu

VELLO LATTIK,      28. juuli 2004


Viljandi iidses Maakirikus mälestatakse Rudolf Rimmelit. Teatritudengid loevad luulet, hingekarjane Mart Salumäe meenutab Poeeti:
"Maailmas on mitmesugust muusikat. On seda, mis kajab tänagi meie kodudesse peoplatsidelt, kuid on ka seda, mis on raiutud raamatusse. Täna kuuleme tudengitelt nende suu läbi muusikat, mille pärandas meile Rudolf Rimmel."
Lühidalt ja asjalikult analüüsib meile Rimmeli jäetut Jaak Allik:
"Tõsi, Rimmel mõjus mõnikord Don Quijotena, kuid tol ajal oli kangelastegu mitte vaikimine ja äraootamine, millal laadakära lõpeb, nagu talitasid korporandid, vaid rääkimine. Tolleaegsed võimumehed pelgasid Rimmelit ja takistasid teda igati.
Tuli uus riik, tõeline Eesti Vabariik. See uus riik ei andnud Rimmelile, eesti poeedile, eesti kodakondsust ja võttis talt töökoha. Seepärast polnudki uus ühiskond talle põrmugi vastuvõetavam. Kuid kõigepealt sellepärast, et uued võimukandjad olid jälle valmis Eestit müüma jae ja hulgi. Tänapäeval on ju kõrgeim väärtus võimalikult osav enesemüük."
Rimmeli soovil sängitati pool tema tuhast Tallinnasse Pärnamäele, teise poole aga palus ta abikaasa Mallel puistada Viljandi järve vette.
Laevuke tuhaurni ja leinajatega, pigem küll hüvastijätjatega, popsus järvele. Viljandis aga kees ja kobrutas FOLK. Rohelisel laval kutsus kadrillile ansambel Saunamees. Ugala teater mängis "Dekameroni" ja järvel kihutasid ringi veesuusatajad.
Malle Rimmel puistas kenast pruunist puuurnist Rudolfi tuha järve ja asetas puukasti kivi, et seegi sügavikku vajuks. Kuid see ei vajunud. Küllap oli siin mängus Rimmeli jonnakus, tema jõud, mis uppuda ei tahtnud.
Aastad teevad oma töö ja kõik libiseb paika. Ehk seegi, et laupäev, päikeseline 24. juuli, ei olnud Anno Domini 2004 Viljandi Folgi kolmas päev, vaid hoopis päev, mil Viljandi järve voogudesse puistati POEEDI tuhk – nii täiesti märkamatuks, kui see päevitajatele ja folkaritele ka tol hetkel jäi. Hetkel, kui Saunamees kutsus kadrillile ja Ugala mängis "Dekameroni". Kõik samal ajal ja samal tunnil. Nii elamegi ses toredas ja täielises Eesti Vabariigis.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)