Riik jätab Estonia teatri nälga

Pöördumise autorid märgivad, et Rahvusooper Estonia on ainuke seaduse alusel loodud rahvusteater oma konkreetsete ülesannetega. Teatri eesmärk on edendada eesti rahvuslikku teatri- ja muusikakultuuri, propageerida ja tutvustada seda kodu- ja välismaal, teha maailma muusika- ja teatrikultuuri saavutused kättesaadavaks Eestis.

2008. aasta alguses eraldas riik Estoniale sihtotstarbelise eraldisena jooksvate kulude katteks 121 219 443 krooni, mille hulgas oli ka teatrihoone renoveerimiseks võetud laenu tagasimaksmise põhiosa koos intressikuluga.

2. septembril 2008 sõlmis Kultuuriministeerium Rahvusooperiga riigieelarvelise eraldise kasutamise lepingu lisa, millega vähendati esimest korda teatrile eraldatud sihtotstarbelist eraldist jooksvate kulude katteks. Tänaseks on kirja autorite sõnul nimetatud summat vähendatud viis korda, mille tulemusel on see kahanenud 2010. aastaks 102 610 448 kroonini. Seega on 2008. aasta jaanuarist kuni 2010. aasta jaanuarini riigipoolne sihtotstarbeline eraldis vähenenud ca 19 miljonit krooni.

Pöördumise autorid tunnevad muret, et samal ajal on riik tõstnud piletite müügilt laekuva käibemaksu 9 protsendilt 20 protsendile, mis vähendas 2009. aastal teatri piletitulu 3 miljoni krooni võrra. Kallinenud on ka kommunaalkulud - elekter 7,5% ja küte 18,2%.

Rahvusvaheliselt on rahvusteatrite toetamise praktika erinev, ent riigipoolsed tegevustoetused jäävad reeglina vahemikku 80-95%. „Rahvusooperi suutlikkus teenida ise üle veerandi kogu eelarve mahust on igati tunnustamist vääriv," märgivad Mäe ja Lassmann. Nende väitel suuremas ulatuses omatulu teenida Eesti väikese turu piires ei ole võimalik. Võrreldes 2008. aastaga vähenes näiteks külastajate arv 2009. aastal  22,7%.

Pöördumise autorite sõnul riigi sihtotstarbeline eraldis jooksvate kulude katteks ei kata juba alates 2006. aastast Rahvusooperi palgakulusid ega teisi kulusid. Võrreldes 2008. aasta algusega, mil Rahvusooperi koosseisus oli 536 ametikohta, on tänaseks neid alles 467. „Kui sellest arvestada maha toitlustuse osakonna 35 ametikohta, mille palgakulu kaetakse rangelt omatulu arvelt, jääb Rahvusooperi põhitegevusega seotud ametikohtade arvuks 432. Teadaolevalt oli nii väike koosseis Estonias peale II maailmasõda ning täiendav koondamine ei ole täna kindlasti mõeldav," ütlevad Mäe ja Lassmann.

Tänu estoonlaste madalale palgale ja suurele töömahule võib „Estonia" teatri juhtide sõnul noortel artistidel ja oma ala spetsialistidel kaduda motivatsioon enda karjääri planeerida Eestisse ja paljud Eesti koolide lõpetajad võivad minna tööd otsima välismaale. Seega on mure ooperiteatri jätkusuutlikkuse üle pöördumise autorite sõnul väga suur.

Rahvusooper Estonia kiri, Kn

Jaga |