Juutide mure ei lähe valitsusele korda

21. juuli 2004


16. juulil tegi Eesti Juudiusu Kogudus avalduse, mis algas tõdemusega: "Oleme tänulikud saatusele, et Eesti saavutas lõpuks iseseisvuse ning pärast aastakümnetepikkust kommunistlikku obskurantismiperioodi, mil tehti kõik selleks, et inimesed unustaksid oma kultuuri, traditsioonid ning ajaloo, võime taas arendada oma usulist tegevust, koguneda sünagoogi ja korraldada suurtes kontserdisaalides juudi pidustusi. Kõik see on saanud teoks tänu asjaolule, et Eesti on demokraatlik riik, mis kuulub nüüdseks ka Euroopa Liitu ning kus täielik prioriteet on antud üldinimlikele väärtustele ja demokraatlikele põhimõtetele."
Edasi teatati Eesti pearabi Smuel Koti allkirjastatud avalduses, et eestlaste Saksa poolel sõdinute kokkutulekud ja muud üritused on tekitanud juutide seas ärevust. Leiti, et taolisi sündmusi kajastatakse massiteabevahendites aktiivselt ja soosiva tooniga, kusjuures neis osalevad tuntud Eesti poliitikud (sh Riigikogu liikmed ja Eesti ekspresident), samuti viiakse neid ettevõtmisi läbi maksumaksjate raha eest.
Sellega seonduvalt nõudis Eesti Juudiusu Kogudus valitsuselt ametliku seisukoha võtmist suhtumises fašismi, sest eestlaste leebus selles küsimuses lubab toimuvat käsitleda kui natsismi rehabiliteerimist. Avalduses öeldakse:
"Antud olukorras on meil võimatu jääda ükskõikseks. Lootsime, et meiepoolne arutelu nendes küsimustes Välisministeeriumi asekantsleriga, Eesti Vabariigi suursaadikuga Iisraelis Marina Kaljurannaga ning peaminister Juhan Partsiga annavad tulemuseks ametliku avalduse, et Eesti riik nimetatud üritustes ei osale, kuid kahjuks ei ole seesugust avaldust tänase päevani tehtud."
Valitsuse ükskõiksus, saamatus ja tahtmatus neid asju selgitada on masendav. Vähe sellest, et meie lähiajalugu pole suudetud selgitada lääneriikides. Nüüd ei viitsita vastata isegi oma riigi elanikele, kes on valitsuse poole pöördunud äärmiselt tasakaalukalt ning korrektselt. Peaks vist võimulolijatele meenutama, et meile nii oluliseks selgituseks ei pea enam Moskvast luba ega raha küsima.
2002. aasta juunis võttis Riigikogu vastu avalduse okupatsioonirezhiimi kuritegudest Eestis. Riigikogu tõdes, et Saksamaa natsionaalsotsialistliku rezhiimi kuriteod on rahvusvahelisel tasandil hukka mõistetud, kuid Nõukogude Liidu samaväärsed kuriteod mitte. Kn

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (4)