MARIKA TUUS-LAUL: „Kust võtab valitsus 15 000 puudega inimesele töökohad? Neid ei ole!“

Planeeritav töövõimereform kinnitab, et 1990-ndate ebainimlik käitumine nõrgemate ja abitumate suhtes polnud mingi siirdeaja probleem. Isamaa ja hiljem Reformierakonna poolt üle võetud ühiskondliku julmuse poliitika on olnud sihilik ja teadlik tegevus. Uus parempoolne põlvkond eesotsas peaminister Taavi Rõivasega ei too Eestile muutust. Vastupidi, need noored on „isamaalaste“ maneerid oskuslikult omandanud, jätkates „tööd“ sealt, kus Mart Laar omandireformiga lõpetas.

 Tuus-Laul: puuetega inimestest tehakse töötud

Puudega inimeste esindusühingute korraldatud väljaastumistest võtsid osa sajad inimesed. Tallinnas kogunes Vabaduse väljakule 300 inimest, kes avaldasid meelt ja andsid petitsioonile oma allkirja.

 Meeleavaldusel esinenud Marika Tuus-Laul selgitas Kesknädalale, et reformi kohaselt ei hinnataks enam töövõimetust, vaid töövõimet. Seega töövõimetuspension kaob, asendudes töövõimetoetusega. Töövõimet hakkab hindama töötukassa, kuhu võetakse tööle üle 500 uue töötaja nn juhtumikorraldajateks, kelle tasustamiseks läheb tohutu hulk EL raha. Inimesel määratakse siis kas osaline või täielik töövõime või -võimetus. Vastavalt kujunevad ka toetuste suurused.

 „Eesmärk on mõne aastaga tööle panna 15 000 inimest, aga kus on töökohad? On vaja toetatud ja poole koormusega töökohti, aga need on tööandjale kallid. Mingit motivatsioonipaketti tööandjatele pole tehtud,“ ütles Tuus-Laul.

Kogu süsteem on tema sõnul harali ja killustatud: Töötukassa määrab töövõimet, Sotsiaalkindlustusamet puuet, abivahendite (kargud, kuuldeaparaadid jm) süsteem on eraldi, rehabilitatsioonisüsteem veelgi enam omaette.

„Kui puudega inimene saakski tööle, siis 960-eurose ja suurema palga korral hakatakse toetust vähendama (algul oli piir 640). Miks vähendama? Aga töölkäimisega kaasnevad puudega inimesel nii suured lisakulud, et tihti ei tasugi tööle minna,“ imestab Tuus-Laul. Tegelikult tehakse puuetega inimestest töötud, kes peavad end arvel hoidma ja igal kuul registreeruma, sest muidu võivad nad toetustest ilma jääda.

 „Töövõimelistele antakse vaid tööalast rehabilitatsiooni, sinna tuleb raha. Aga nendele puuetega inimestele, kes pole töövõimelised, ei anta midagi juurde. Eelnõus on öeldud, et nemad otsigu abi tervishoiusüsteemist ja hooldusravist,“ ütles Tuus-Laul.

 Reformierakond rikkaid puutuda ei julge

Valitsusel on töövõimereformi läbi viies kaks peamist eesmärki – püütakse puuetega inimeste arvelt raha kokku hoida ja oma majanduspoliitilisi vigu lappida. Rikaste taskust pole Reformierakond kunagi julgenud raha võtta. Tervest mõistusest lähtudes tulnuks ammu pankadele jt suurettevõtetele kehtestada tulumaks. Astmelise tulumaksu ja kapitali maksustamise (näiteks kinnisvaramaksu) kaudu teenitaks vajaminevad miljonid riigieelarveliste probleemide lahendamiseks. Selle asemel teeb valitsus puuetega inimesed üleöö töövõimelisteks, aga tööd ju neile pakkuda ei ole.

 Teiseks tekkis meie valitsusparteidel tänu reformile võimalus Euroopa rahadega palgale võtta suur osa lojaalseid kõrgepalgalisi juhtumikorraldajaid.

 „Töövõimereform on nagu maja, mida riik ehitab juba mitu aastat, sundides nüüd puuetega inimesed käsukorras sellesse sisse kolima, kuigi ise alles plaanib hakata treppe ehitama ja seejärel lammutama, sest trepid jäid teistele töödele ootamatult ette. Siis tuleb suur komisjon maja vastu võtma, aga selgub, et seinadki, mis katust kannavad, kõiguvad tuules,“ on öelnud Eesti Nägemispuuetega Inimeste Keskliidu juhatuse esimees Sülvi Sarapuu.

 Töövõimereform sarnaneb oma mentaliteedilt 1990-ndatel Isamaa ja peaminister Laari poolt läbi viidud omandireformiga. Väliseestlastest omanikud ja kodumaised aferistid tõstsid süütud inimesed julmalt tänavale.

 Nüüd tehakse sisuliselt sama puuetega inimestega: suur osa neist kuulutatakse peagi töövõimelisteks, tänu millele riik saab raha juurde. Puuetega õnnetud, sarnaselt sundüürnikele, aga vaadaku ise, kust abi saavad.

 INDREK VEISERIK

Jaga |