Veste Eesti poliitika igapäevaelust

Riigikogu suitsukambris käis kõvem tossamine, sest Vabaerakonna ja Reformierakonna saadikutel olid närvid läbi – esimestel, sest neil ei läinud õnneks valitsusse pääseda; teistel, sest Reformierakonna valitsusest lahkumise tõttu tuleb neil nüüd Riigikogust lahkuda. Eriti murelikud olid muidugi oravad, kes Riigikokku alles jäid, sest peenhäälestamine jäi pooleli. Keegi targem neist leidis küll internetist üles seletuse, et see pidavat tähendama teise eluaasta ilmingut, kus toimub keeleliste väljundite täpsustamine, aga kuidas see on seotud poliitikaga, ei suutnud nad kuidagi siduda. Talvik püüdis küll neile selgeks teha, et tegelikult on väljend „peenhäälestamine“ vastutusest kõrvale hiilimine, aga ega teda keegi kuulda ei võtnud, sest Vabaerakond oli nende arvates Riigikogus ikka veel õpipoisirollis.

Paanikas Postimehe ajakirjanik, kes oli end ka suitsukambri nurka sättinud, ei suutnud ikka veel šokist üle saada: Reformierakond valitsusest läinud ning vastu kõiki ootusi ja peale pidevaid mõnitavaid artikleid oli Trump USA-s ikkagi võidu saanud, ehkki Clintoni-proua sai 2 miljonit häält enam. „Kuidas siis nii, et riik, mida me oleme toonud kogu aeg demokraatia eeskujuks, saab nii ebademokraatlikult presidendi?“ ohkas ta valjuhäälselt. „Jah, ei ole neil veel korraliku e-hääletust, siis oleks võidu saanud see, kel vaja!“ kõlas suitsukambris talle vastuseks. Ehmatasid kõik ja vaatasid ümberringi, kes see sedasi ütles, aga ühtegi keskerakondlast läheduses ei paistnud, ja nii püüti jätta muljet, et kõik on korras ja midagi pole öeldud, kuid mõttesse jäid kõik. Aasta oli olnud ju karm: Ühendkuningriik sõuab Euroopast eemale, Euroopa Liidust ähvardavad lahkuda presidendiks saamise korral ka Prantsusmaa presidendikandidaadid. Kui nii edasi läheb, siis viimasteks riikideks Euroopa Liidus on Balti riigid…

Samal ajal istusid Keskerakond, sotsid ja IRL koalitsioonikõnelustel ning panid uut koalitsioonilepingut kokku.

„Nii, kuhu me nüüd jäimegi?“ küsis peatne peaminister. „Ahjaa, majandus oli meil teemaks. Niisiis, Kadri, sinu ettepanek oli, et tagame Eesti majanduses suure osakaalu või kasvupotentsiaaliga tööstus- ja teenusmajanduse sektoritele konkurentsivõimelise maksu- ja regulatiivse keskkonna… Sellest arusaamiseks tuleb Keeleinstituut appi kutsuda, aga las ta olla, küll me asjad pärast selgeks räägime. Vot Mailisel on konkreetne jutt: motiveerime omavalitsusi lasteaiaõpetajate palkade tõstmisel kooliõpetajate palga alammäärani. Muidugi, ka siin saame pärast arutleda, milles see motivatsioon seisab, sest kui raha ei ole, siis motivatsioon on lahja.

Vot see integratsiooni osa on väga OK, kuulake kõik: Tagame riigi poolt kehtestatud keelenõuete täitmiseks vajaliku ja kvaliteetse eesti keele õppe kättesaadavuse. Rajame Narva ja Tallinna eesti keele majad, mis korraldavad tasuta eesti keele kursusi, töötavad välja õppe- ja metoodilisi materjale jm. No lõpuks jõuavad need Mihhail Stalnuhhini poolt kirjutatud eesti keele sõnastikud ja õpikud ka praktilisse kasutusse. Muidu on teine vehkinud neid teha järjepanu, aga ega teiste erakondade ministrid pole lubanud neid kasutusse võtta…“

Margus Tsahkna ja Jevgeni Ossinovski tõstsid peaaegu üheaegselt käe. Ossinovski sai sõna: „Me siin Margusega sooviksime lisada koalitsioonilepingu sotsiaalpoliitika osasse sellise klausli, et võiks anda inimestele õiguse “muuta oma sugu” ilma meditsiinilise sekkumiseta. See edendab soovahetuse lihtsustamisel läbi transsoolistele vastutulemise välissuhtlust ja majandusvabadusi ning parandab rahvusvahelisi hinnanguid Eesti kohta.”

Jüri Ratas peatas näost õhetavate noormeeste entusiasmi kerge muigega: „Räägime ikka tõsised probleemid enne sirgeks, siis võite oma eralõbudega edasi minna, Marje ja Jevgenia. Nüüd läheme puhvetisse õhtustama ja siis jätkame ministrikohtade jagamisega ning see ei ole sugugi nii lihtne, kui koolimatemaatikas on jagamine, sest ükski jagamistehe või isegi integraal ei aita kaasa sellele loogikale, kuidas neid kohti poliitikas kellelegi antakse.“

Nõupidamistuba tühjenes ja sammud kustusid koridorisügavikes. Ainult Taavi Rõivas istus veel viimaseid minuteid peaministri kabinetis, rüüpas kakaod ja hammustas kitsejuustu peale ning kirjutas Jõuluvanale kirja, et soovib saada Riigikogu asespiikriks, sest ligi 350 000 € laenukohustust on vaja kuidagi kustutada pensionieaks ja ega temale sobivaid ameteid väga saadaval ole.

ANDRUS TAMM,

ajakirja Pilkaja peatoimetaja

[fotoallkiri]    TEEB MEELE MAGUSAKS: Ajakirja Pilkaja (kõverpeegelpildis AjaPilk) peatoimetaja Andrus Tamm pakub oma külalistele vastlakukleid igal aastaajal. Pilkaja on ilmunud alates 2011. aasta aprillist, tuues iga kuu lugejateni värsket nalja ja satiiri nii sõnas kui ka pildis, enamjaolt Eesti autoritelt. Esindatud on karikatuur, koomiks, luule, anekdoot, aforism, lühijutt, naljand. Foto Facebookist.

Jaga |