Kindral Heremi kiire karjäär

Veel aasta tagasi oli Herem kolonel ning juhtis kaitseväe peastaapi, mille etteotsa oli ta pandud 2016. aasta suvel. Veebruaris 2017 andis president Kersti Kaljulaid kaitseväe juhataja ettepanekul Heremile brigaadikindrali sõjaväelise auastme. Uue kaitseväe juhatajana on tal kindlasti peagi perspektiivi veel kõrgematele pagunitele.

Kuid 44-aastane Herem on oma karjääriga näidanud, et ta väärib kaitseväe juhataja kohta ning kindralipaguneid. Teenistust Eesti kaitseväes alustas ta juba 1990. aastatel Kuperjanovi üksik-jalaväepataljonis. Ta on teeninud Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ja Kirde kaitseringkonna ülemana ning Tapa väljaõppekeskuse staabiülemana. Lisaks töötamisele erinevatel juhtivatel ametikohtadel Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes ja Tartu üksik-jalaväepataljonis on ta osalenud välisoperatsioonil Iraagis ning kuulub Kaitseliidu taasasutajate hulka.

Samal ajal uue kindrali määramisega on meedias lahti läinud diskussioon Eesti kaitsevõimekuse üle.

Möödunud nädalal kirjutas reservkolonelleitnant Leo Kunnas Eesti Päevalehes, et praegune kaitseväe juhataja kindral Riho Terras pärandab oma järeltulijale kuristiku. See lahutab armeed, mis meil on, armeest, mida läheb vaja sõjaks Venemaaga. Kunnasega samal meelel oli ka erukindralist endine kaitseväe juht ning praegune reformierakondlasest riigikogulane Ants Laaneots, kes lisaks kritiseeris praegust riigikaitse planeerimist.

Igal juhul on varsti kaitseväe etteotsa tõusval Heremil tegemist nii militaartasandil kui ka tsiviiltasemel Eesti julgeolekupoliitika üldisema selgitustööga. Riigikaitse eelarve kasvab igal aastal ning Eesti on keskendunud reaalsele kaitsevõimele. Parimaks näiteks on liitlaste kohalolek, mis mõne aasta eest oli meie kaitseväe kindralite unistus, praegu aga on reaalsus.

Kn

Jaga |