Ühe lipu ajalugu

HUGO ALTER,      30. mai 2001


Eesti Ajakirjanike Liidu juhatuse laual püüab pilku laualipp, mille alus kujutab Maarjamäe Orlovi lossi torni miniatuuris. Lipul on huvitav ajalugu

Rahvusvärvides lipu ühel küljel on EV suur vapikujutis ja tekst "Eesti Kodukaitseks!" Teisel, sinise põhjaga küljel on lendav kotkas mõõga ja EV lennuki eraldustähise kilbiga. Seda raamib tekst "Lennukool, 1. september 1919.a.". Laualipu alusel on hõbeplaat tekstiga: "Eesti Ajakirjanike Liidule 01.06.40. Lennukool."

Lahingulipp Sõjaväe Lennukoolile

1939. aastal otsustas EAL-i juhatus Orlovi lossis tegutsevale Sõjaväe Lennukoolile annetada lahingulipu.
Lipp valmis sama aasta suvel ja selle üleandmise tseremoonial viibisid peaminister Jüri Uluots, kaitsevägede ülemjuhataja kindral Johannes Laidoner ja teised kõrgemad sõjaväelased, kõrgemad vaimulikud ning kogu EAL-i juhatus eesotsas esimehe Jaan Taklajaga.
Aasta hiljem aga kinkis lennukool, mille üheks lõpetajaks oli ka hilisem ajakirja "Tehnika ja Tootmine" üks loojaid ja kauaaegne peatoimetaja Ants Luik, EAL-ile omakorda eespool nimetatud laualipu, mille lipuosa kujutab just liidu poolt koolile kingitud lippu miniatuuris.
Kuna sündmus toimus vahetult enne Eesti okupeerimist, vaikiti see maha.

Üllatus ballil

1997. aasta jaanuaris ajakirjandusballil oli suureks üllatuseks, kui hallipäine Ants Aaspõllu selle laualipu taas oma õigele peremehele andis.
Kui 1940. aasta suvel okupatsioonivõimude esindajad Kosel asunud Ajakirjanike Kodu ja selle vara oma valdusesse võtsid, suutis tol ajal "Uus Eesti" vastutava toimetajana töötanud Gerhard Rahnulo lipu päästa. Sõja-aastail oli Rahnulo saksa poolel rindekirjasaatja. Vorkuta surmalaagrist pääses ta lõpuks eluga ja suri oma sünnimaal 81. eluaastal.
Okupatsiooniaastail varjasid Rahnulo arhiivi esmalt tema elukaaslane, hiljem õde. Viimane andiski säilinud esemed enne oma surma üle kollektsionäär Ants Aaspõllule.

PALJU ÕNNE, HUGO ALTER!
Kõrvaloleva lipuloo autor tähistab juunikuus poole sajandi möödumist ajakirjandustegevuse alustamisest.
Mulgimaa "Traktoristi sõna" oli esimene ajaleht, mida mees toimetama pandi. Karjäär viis edasi juba Viljandi rajooni häälekandja "Teel kommunismile" asetoimetaja koht. Edasi viidi kõva sulemees Saaremaa lehte "Punalipp." Kõlava nimega lehed Alterit ei unustanud ja nimekirja saab täiendada saarte lehe "Kommunismiehitaja" ning Jõgeva "Punalipuga". Lehtede sisu olenes toimetajast ja Alter püüdis selle võimalikult elulähedaseks ja loetavaks teha.
1995. aastal valiti kirjamees ajakirjanike liidu abiesimeheks ja hiljem tegevjuhiks.
Praegu on tal käsil ajakirjanike loomeliidu mahuka ajalooraamatu koostamine. Tema kaastööd jätkub mitme ajalehe, sealhulgas Kesknädala tarvis.
Mehe enda energiat jagub aga hulga hobide jaoks. Ta mängib vabariiklikus orkestrijuhtide puhkpilliorkestris ja lööb kaasa kooriühingu töös. Ajakirjanikku tuntakse aktiivse spordikohtunikuna, vehklemistreeneri ja kreeka-rooma maadluse propageerijana.
Kesknädal soovib kaasautorile palju õnne!

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)