Kellel on Eestis hea elada?

Põhiseaduse järgi peaksin minagi kui rahvaliige oma võimu erakondade kaudu teostama. Pole ma Eesti ajal saanud ühtki nimelist kutset: kodanik, tulge kohtuma nii- ja niisuguse erakonna saadikuga! See-eest siis, kui valimised käes, on küll mu postkastis igasugu valimisprogramme ja näopilte: vali mind, vali mind!

Mind kui kodanikku vaevavad hoopis Eesti valitsuste ja riigimeeste tegematajätmised.

Rohkem julgust!

Kas inimesed julgevad öelda, mida nad neist tegematajätmistest arvavad? Ei! Kui ühiskond on ülepolitiseeritud, ei julge keegi iitsatadagi. Miks? Väga lihtne: hädad on hädad, parem on neist vaikida, igaüks saagu ise oma hädadega hakkama.

Eesti  valitsusel ja parlamendil puudub värskus, kirg ja jõud. Kus on missioonitundega poliitikud?! Kuidas iseloomustada Eesti riiki? See on nagu Koosa küla. Tollest sumbkülast suundun Peipsiääre valda, Piirissaarde ja veel paljudesse samalaadsetesse omavalitsustesse. Loen lehtedest, et need on mahajäänud, vaesed, viletsad, rahapuuduses, neis pole tööd ega rahvast.

Sumbumus elu edasi ei vii

Toon näite Varnjast, mis kui unne suikunud. Kooli pole, kauplusi on üks ja see on kallis, eravalduses. Internetipunkti pole. Veel on olemas raamatukogu, kus üks arvuti, kuid seegi pandavat kinni, sest vallal raha pole. Apteeki pole vaja, arstikeskust pole vaja. Spordiväljakut pole, seltsimaja pole. On suur uhke vanausuliste kirik keset küla, kalurite muuseum - ja see on ka kõik. Riigi poolt on siin küll piirikordon.

Peipsi-äärse ettevõtluse tõmbe-ja arenduskeskus loodavat Kolkja külla. Kõik koondatakse Kolkjasse - seal pesitsevad vallavalitsus, vene kool, raamatukogu, sidekontor, perekeskus. Kui riiki ja rahvast valitsetakse niimoodi, et iga küla elagu kuidas ise oskab, siis on regionaalpoliitika küll rappa jooksnud. Milleks sellist poliitikat üldse vajagi?

Miks ei aidata noortel ja ka endistel vanadel peredel oma kodukohta naasta, sinna maad saada, eluaset riigi toel soodsamalt soetada ja tööd leida?

Tartu linna ääred vohavad tühjadest või pooleli majadest. See on masu... Aga miks ei ole regionaalpoliitika aidanud just ääremaid, viletsaid valdasid jalule tõusta? Leian, et süüdi on ka vallajuhid. Miks valitsevad valdades uus-hallparunid, kel pole Eesti riigi arengust ei sooja ega külma? Peaasi, et neil endil oleks täiskoht ja hea elada.

Kasutamata võimalused

Mööda Eestit ringi käies leian, et tuhanded võimalused on jäetud kasutamata. Töökohad täitmata, ettevõtlus arendamata. President Rüütli ajal tehti ühiskondlik kokkulepe, aga kuhu see jäi!? Miljonid kasutati ära, et grupp korruptante saaks rahvale heietada ilusaid unistusi.

Sama lugu on piimaga - piimamaitse kadus suust kõrgete hindade pärast. Nüüd lõid lõpuks arusaajad ärimehed piimahinna madalaks, et ka vaesem rahvas jõuaks osta normaalse hinna eest. Lehmapidajad on sellest jälle paanikas - raha vähe. Valame piima parem põõsasse, aga rahvale ka ei anna!

Otsigem lahendust!

Kuhu nii jõuame?! Euroopasse tahtsime, saime sinna, aga euroopalikult elada ei oska. Nõnda jõuame sinnamaale, et terve Eesti on varsti maarjakülasid täis. Aga kus on marjamaad ja karjamaad ning see tõeline MAARJAMAA?!

Julgen väita, et Eestil on väga vaja raputamist, ajuloputamist. Miks ei kasuta riik oma ressurssi - rahvast? Töötud hulguvad  ringi ja riik vaatab pealt: kuidas vaene inimene, kes töötuks jäi, ka ära elab?..

Keda see huvitab? Mind huvitab küll, sest riik ei tegele rahvaga piisavalt, süstemaatiliselt - ei hooli rahva tahtest, vaid arvestab poliitiliste jõududega.

See sunnib paljusid Eesti kodanikke hambaid kiristama, oodates rahupäevi - vast midagi muutub? Elame praegu kui sõjas, isegi president oma kõnes mainis, et Riigikogu ja valitsus nagu oleksid sõjaolukorras. Meie riigis puudub läbipaistvus. Ülepeakaela tormatakse lühiajalise kasusaamise nimel erakondadesse, endale selgeks tegemata: kas olen suuteline selles erakonnas kasulik olema ka rahvale, mitte vaid erakonnale? Kas ikka jagan midagi poliitikast?

Meie riigivalitsejaid ei huvita praegu miski muu kui vaid EURoraha.

Olen jõudnud kurva tõdemuseni: elu Eesti riigis on ikka väga hull, sest võim pole enam rahva käes. Eesti riigis pole õigust tavakodanikul, kelle sõna ka midagi tähendaks. Meil on UUS USK: kõik, mis on kasulik erakondadele, ongi kasulik ka ühiskonnale. Sina, tavakodanik, ole vait ja räägi siis, nagu maarahvas ütleb, kui kana ...

Kellel siis on Eesti riigis hea elada?

RIINA ROSSA, Viljandi

Jaga |