Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Rõivase valitsus petab rahva ootusi

MAREK JÜRGENSON,      16. september 2015

Taavi Rõivase valitsus on nagu jalgrattaga sõita himustav jänes – sadulasse istuda ei julge, aga loobuda ka ei taha. Nii jääbki üle vaid praalida, et vaadake, metsaelanikud, kui mu tagakoivad pedaalideni ulatuksid, kihutaksin nagu tuul. Aga jänes paraku jalgrattaga ei sõida, kaarte ei mängi ja šampust ei joo. Nii istuvad ka Rõivase valitsuse ministrid vaikselt põõsas, jälgides hinge kinni pidades pagulashordide lähenemist, seakatku möllamist ning riigi sisejulgeoleku allakäiku.

 

Ainus mure on enda tegevusetuse õigustamine ja ministriportfellist kinnihoidmine, mille elavaks näiteks on häbelik maaeluminister Urmas Kruuse, seakatku maaletooja. Erandina tõuseb selles lootusetus seltskonnas esile Urve Palo, kellel ausa inimesena mõõt täis sai, aga tema puhul pole tegemist mitte tavalise küünilise poliitmänguriga, vaid mõtleva ja karismaatilise naisega, kes adub valitsusvastutuse tähendust.

Rõivase valitsusse kuuluvate küülikute puhul pole mõtet määratleda erakondlikku kuuluvust. Seda imelikku seltskonda ei hoia koos mitte ühisosa otsimine, vaid hirm ilma jääda valitsusliikme privileegidega kaasnevatest hüvedest ning puutumatusest. Kurb, aga tõsi – meid valitsevad üksnes isiklikule kasule mõtlevad konjukturistid.

 Valitsusel puudub plaan

Nii Taavi Rõivasel kui ka ta kirjul kabinetil puudub plaan, kuidas juhtida riiki nii, et rahva elujärg paraneks. Sotsidest kälimehed küll üritavad jätta muljet, otsekui hoiaksid nemad parempoolset valitsust veelgi halvemate otsuste langetamisest, aga kuna mingeid otsuseid ju tegelikult ei tehta, ei usu peale augusti viimast pühapäeva punanelklaste vigurdamist enam ka kõige naiivsemad sinisilmad. Me kihutame allakäiguspiraali mööda, mille lõpus ootab uus majanduskriis, ent siis juba oma õigusi ja võõrustajate-poolset ümmardamist nõudva migrantidekarja, hävitatud sisejulgeoleku ning koos seakasvatuse ja piimakarja krahhiga hingusele läinud põllumajandusega. Vaid välispankade jaoks näikse saabuvat parimad ajad, kus enam keegi ei takista üha kõrgemate ja põhjendamatumate teenustasude kehtestamist.

 Pagulaskriis on kuritegu

Me elame ajal, kui silmakirjalike õigustuste abil sunnitakse riike ja rahvaid vastu võtma Aafrikast lähtuvat majandusmigrantide lainet. Kes pagulaste tingimusteta vastuvõtmisele hosiannat ei laula, tembeldatakse rahvavaenlaseks. Kunagise kompartei parimaid traditsioone meenutava hoolimatusega loobub valitsus dialoogist rahvaga ning valmistab ette lubama Eestisse inimkaubanduse objekte, keda Itaalia ja Kreeka poliitilistesse ringkondadesse ulatuvate sidemetega kuritegelikud jõugud üle Vahemere veavad. Eesti valitsus ei vaevu EL-i ninameestelt aru pärima, miks liidu lõunapiir on kaitsmata ning kuidas saavad kurjategijad liidu liikmesriikides karistamatult tegutseda. Rahvale pillatakse vaid mokaotsast, et pagulased tulevad nagunii – tõmmake ennast koomale! Kui Reformi ja IRL-i võimurid pole paarikümne aasta jooksul suutnud läbi viia nende sadade tuhandete kultuuriliselt meile lähedal seisvate ja kristlikke väärtusi kandvate inimeste lõimumist, kes Eestis juba elavad, siis kuidas kujutatakse ette sootuks teisest kultuuriruumist tulevate hõlpsama elu otsijate sulandamist?

 Katk hävitab maaelu

Kui pagulased valmistuvad alles Budapesti jaamas ronge vallutama, siis Aafrika sigade katk jõudis juba pärale. Tuli teine nii ootamatult, et nüüd uhkelt Maaeluministeeriumi nime kandvas Urmas Kruuse juhitud kontoris poldud isegi mõeldud, kuidas tüütu võõra laamendamist ohjeldada. Aga partei annab ameti, annab ka mõistuse. Kohe meenus maaelust mitte muhvigi taipavale ministrile, et loomaarsti poolt määratavatest diagnoosidest kõige tulemuslikum on hädatapmine. Peale seda tõhusat raviprotseduuri kaovad kõik haigustunnused nagu nõiaväel. Ja ongi katkuga võitlemise parim plaan valminud: kõigepealt lämmatame kodusead, siis tapame ka metsanotsud, ja ühes viimase rõhkninaga lakkab katkuepideemia. Lihtsalt Nobelit väärt avastus! Aga kuidas loomadest ja tööst ilmajäänud seakasvatajad hakkama saavad ning mida me peale notsude hävitamist sööme, see Kruuset ega valitsust ei morjenda.

 Taavi Rõivasele ei saa loota

Aeg on liimist lahti, ning need väärtused, mille nimel seisti Balti ketis ning lauldi diktatuuri trotsides öölaulupidudel, kaugenevad meist päev-päevalt, muutudes taas kättesaamatuks unistuseks. Murrangulistel aegadel vajab riik erilisi isiksusi, kes suudavad oma maa ja rahva eest seista. Taavi Rõivas ning tema valitsus pole alates kevadistest valimistest Eesti heaks midagi teinud. Me seisame vastamisi globaalsete ohtudega, kuid meil puudub juht, kellele võiks loota.

 

MAREK JÜRGENSON, Tallinna Haabersti linnaosa vanem



Viimati muudetud: 16.09.2015
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail