Raske õppustel, kerge lahingus

KALLE LAANET,      20. detsember 2006


Kui räägitakse riigi sisejulgeoleku ja turvalisuse tagamisest, mõeldakse selle all ennekõike politseid ja selle abijõude. Tänapäeval on sisejulgeoleku ja turvalisuse mõisted oluliselt avardunud, ohte meie turvalisusele tuleb järjest juurde, sest teame meid ümbritsevast keskkonnast täna mitmeid kordi rohkem, kui teadsime eile.
Kõige olulisemaks faktoriks igasuguse turvalisuse tagamisel jäävad aga ikkagi inimesed, see, kui hästi nad on ette valmistatud, kui hästi organiseeritud ja last but not least motiveeritud. Inimestest on meil täna suur nappus peaaegu kõigis turvalisust tagavates struktuurides. Neid struktuure endid aga oleme aastate jooksul lennukalt vähendanud, lootes nüüdisaegse tehnika võimele kahandada inimeste osatähtsust mitmesugustes turvalisusega seotud valdkondades. Mida peab tegama, et olukorda parandada?
Korrakaitse, päästetööde, arstiabi osutamise ja kodanikukaitse valdkonnas suudavad olemasolevad struktuurid edukalt tegutseda tavaolukorras. Ent juhul, kui loodusõnnetuse või mõne muu nn tsiviilkriisi ajaline ja ruumiline ulatus olemasolevate ressursside võimekuse ületab, puudub Eesti riigil igasugune vajalik reservkomponent.
Tahan igati kaasa aidata, et saaks teoks Keskerakonna soov taastada likvideeritud päästekompaniide funktsioonid. Päästekompaniid olid väga oluline lüli meie turvalisuse tagamise ahelas.
Keskerakonna volikogu on teinud ettepaneku muuta kaitseväeteenistuse seadust – luua seaduslik alus kutsuda asendusteenistusse kutsealuseid, kes mingil põhjusel ei vasta kaitseväe ajateenijatele õigusaktidega esitatavatele nõuetele ning kel seetõttu jääb täitmata ajateenistuskohustus. Neid kutsealuseid saab kaitseväeteenistuses sätestatud korras suunata teenima Siseministeeriumi või Sotsiaalministeeriumi valitsemisalasse kuuluvatesse struktuuriüksustesse, mis tegelevad pääste-, sotsiaalhooldus- või hädaabitöödega. Siseministeeriumi valdkonnas oleksid põhiliseks asendusteenistuslaste teenistusüksuseks taastatud päästekompaniid.
Asendusteenistusse kutsutavate kutsealuste arvu suurendamine on muutunud eriti aktuaalseks pärast ajateenijatega komplekteeritud päästekompaniide likvideerimist, sest peale seda langes järsult Päästeameti suutlikkus teha päästetöid metsatulekahjude, rannareostuste ja tormikahjustuste korral. Eriti ilmekalt võis seda näha tänavu suvel, kui oli tarvis likvideerida rannareostust ja kustutada metsatulekahjusid.
Kuivõrd kaitsejõud peavad lisaks otsestele sõjalistele ülesannetele olema võimelised osutama tsiviilvõimudele vajalikku abi ka rahuajal , siis on kõnealuse seaduseelnõu näol on tegemist meetmega, mis aitaks tõsta riigi võimet kiiresti ja adekvaatselt reageerida suurõnnetustele ning võidelda nende tagajärgedega, sest kaitsejõud on osa riiklikust kriisihaldamissüsteemist.
Midagi olulist peab aga muutuma meie suhtumistes, meie laste koduses kasvatuses, aga ka haridussüsteemis, et hakkaksime uuesti väärtustama neid ameteid ja elukutseid, mis otseselt on seotud turvalisuse tagamisega.
2001. aasta 11. septembril kujunesid tõelisteks kangelasteks päästetöötajad, kes enneolematutes ohuoludes tegid tähtsaimat – püüdsid kaosest päästa nii palju inimesi kui võimalik. Sellist tööd ei tehta ainult raha eest, sest oma elu suudavad sellistel puhkudel ohtu panna vaid need, kes mõtlevad ennekõike teistele, mitte iseendale. Niisuguste inimeste ühiskonnas oleks tõesti turvaline elada.



Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (4)