![]() Rukkikuningas Hans Kruusamägi: Maapiirkondades tuleks riigiraha kulutada rohkem laste ja noorte heaksJAAN LUKAS, 08. november 2017Põlise Lääne-Virumaa mehe, Avanduse külast võrsunud teraviljakasvataja ja kalakasvataja Hans Kruusamägiga võib põhjalikult vestelda paljudel teemadel. Loomult on ta siiski rohkem tegude- kui jutumees, kes pälvinud mitmeid tunnustusi. Tänavuse Aasta Põllumehe nominendiks valimist peab ta oluliseks sel põhjusel, et see positsioon võimaldab tal veelgi paremini selgitada avalikkusele Eesti põllumajanduse ja eriti eestimaise rukki väärtusi. Kannab ju Hans juba aastaid Rukkikuninga krooni. Teiega intervjuud kokku leppides selgus, et vaba aega pole teil just palju ning üsna tihti tuleb ette ootamatusi…„Plaane üheks või teiseks päevaks saab ikka teha. Mul on märkmik igasuguseid asju täis kirjutatud. Nii vaatan, kas jõuan kavandatu tehtud või mitte.Eks igasuguseid ootamatusi tuleb aga ikka vahele. Põllumajanduses paneb palju asju paika ka ilmastik: sul võib plaan olla, mille täideviimisest ei tule aga midagi välja.“Mis on praegu kõige pakilisemad tegemised?„Tegeleme teraviljamüügiga. Rukist turustame nii sööda- kui ka toiduviljana. Koristamise lõpetasime nädal enne lumesadu, mistõttu üks viljahunnik õues vajab veel kuivatamist. See on nisu.Talve lähenedes tuleb osa kaladest paigutada ka sellistesse kohtadesse, mis sobivad – mis ei jäätu. See on üks mahukamaid töid selle kuu vältel.Kalakasvatus ja teraviljakasvatus on mulle kui ettevõtjale võrdselt olulised.“Kui palju kalu teie valdustes on?„Kalu on palju-palju. Aastase müügikoguse jätaksin siiski enda teada. Pärast kalakasvanduse rekonstrueerimist on see veelgi suuremaks muutunud. Tõesti väga suur on ka üldine noorkalade hulk. Saame seda lugeda mitte tuhandetes, vaid sadadesse tuhandetesse ulatuvates arvudes.Meie põhikalaks on vikerforell, aga ka jõeforell; samuti Siberi tuur.“Kas Äntu kalakasvanduse kaladel on ka spetsiifiline maitse?„Mingit kõrval- või lisamaitset meie kaladel pole: üks kalakasvandus asub jõe keskel, teised on allikatoitelised. Nendes on väga puhas vesi, mis tagab kaladele ka väga puhta maitse. Võimalik, et tunnen oma kalad mõnest teistest kasvandustest pärit kalade kõrvalt isegi ära.“Kuidas Eesti kalakasvatajad praegu üldse elavad? Milline on selles valdkonnas konkurentsi ja ühistegevuse vahekord?„Me pole kalakasvatuses veel normaalsele ühistegevusele jõudnud. Ühistegevuse eesmärgil Audrusse loodud ettevõte läks lahkarvamuste tõttu lõhki. Praeguseks see eksisteerib endise kaheksa asemel kahe või kolme omanikuga.Minu arvates eeldab kala töötlemine aga kindlasti koostööd, sest ühel ettevõttel pole mõtet teha üleliigselt suuri investeeringuid.“Kuivõrd on ühistegevus üldse põllumajanduse arengu võti?„Seda kindlasti. Tarvis on aga üksteist usaldavaid ja sõna pidavaid kompanjone, kel ühised huvid.“Kuipalju on teie ettevõtetes töötajaid?„Kaheksateist. Neist seitse töötab otse kalakasvanduses. Mitmed on tegevad nii kalakasvatuses kui ka viljakasvatuses. Spetsialiseerumisega vaid ühele alale ei tule maaettevõtluses midagi välja.“Kuidas elab Äntu kalakasvanduses hüljes nimega Poiss?„Tema saab head toitu ja peaks olema hea tervise juures. Teda käiakse Äntu kalakasvanduses ikka vaatamas. Lausa kokku leppima selleks ei peagi, kuid suuremad grupid on tavaliselt siiski oma tulekust ette teatanud.“Milleks tasuks maapiirkondades rohkem riigiraha kasutada?„Minu arvates tuleks seda teha laste ja noorte heaks. Lapsevanematel on kulutused maal märksa suuremad kui linnas. Sageli nõuab kulusid tütarde ja poegade sõidutamine koolidesse ja huviringidesse. Haridus ja huviharidus peavad aga olema võrdselt hästi kättesaadavad ka nendele peredele, kelle kodu on kõige kaugemates külasoppides. Maainimestel ei tohiks tekkida mõtet: „Kurat, ma ei suuda oma lastele anda seda, mida suudaksin linnas!“Üks tänumeene teie kabineti seinal tõendab, et olete ettevõtjana Simunas toetanud korvpalli?„Korvpalliga seotud meeneid on mul terve riiul. Firma Simuna Ivax edendab korvpalli juba aastaid. Viis aastat järjest olime Lääne-Virumaa meister. Ma ei pea niivõrd oluliseks geeniuste otsimist, kuivõrd seda, et oleks võistkond, kus kohalikud poisid saaksid mängida ja ennast proovile panna.Simuna Ivax-il on ka kolm seeniorite võistkonda. Meeskond 65+ saavutas kevadel Uus-Meremaal toimunud maailmameistrivõistlustel kuldmedali.“Kas mängite ka ise korvpalli?„Mängin. Noorena harrastasin aga rohkem maadlust.“Teie raamaturiiulil on väärikal kohal raamat Georg Lurichist – Väike-Maarjast võrsunud maailmakuulsast mehest…„Praegu kestavad tööd Väike-Maarja keskväljaku renoveerimiseks. Sinna rajatakse Lurichi plats, kus on ka Georg Lurichi kuju, seismas maakera peal. Väärikas monumendiga paik peaks valmima tuleva kevadeks. Olen ka ise osaline selles projektis.“Kui sageli on aega või vajadust pähe panna Rukkikuninga kroon?„Seda juhtub päris tihti. Kui on mõni sündmus ja Rukkikuningas kohale kutsutakse, siis nagu ilma kroonita ei kõlba minna. Eks see kuningaroll on saanud mulle ka missiooniks Eesti rukki ja eesti leiva propageerimisel.Olen selle krooniga eestimaist toitu tutvustanud ka rahvusvahelise tasemega kohtades – näiteks Grüne Woche’l ja Milano EXPO-l.“Kuidas on edenenud Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud projekt ”Sada rukkipõldu“?„Projekti algatasid firma „Tartu Mill“, tootjate ühistu „Leibur“ ja Eesti Rukkiselts. Vabariigi juubeliks oli plaanis rajada sada rukkipõldu. Kokku tuli neid aga sada kolmkümmend neli. 17. novembril on meil selle ettevõtmise kokkuvõtteks suur lõikuspidu Eesti Rahva Muuseumis.“Kui tugev on eesti rahva rukkiusk?„Eks me püüame seda usku tugevdada. Mina olen kindlasti rukkiusku. Minu pojad söövad tavaliselt ikka rukkileiba päevas käär või kaks.“Märkan siin teie laual kunstitööd, millele kirjutatud „Kõnnin isa jälgedes. Albert“.„Albert on mu kõige noorem poeg, kes nelja-aastane. Selle jalajäljega kunstitöö tegi ta lasteaias. Vanem poeg käib koolis. Kaks täiskasvanud poega töötavad firmas Simuna Ivax.“Kas küpsetate oma pere toidulauale ka ise rukkileiba?„Seda ikka! Kui aga juhtumisi selleks aega pole, tellime leiva Väike-Maarjast, tublilt ettevõtjalt pagar Kadri Kopsolt.“Kas mitmed metsloomanahad teie kabinetis tõestavad jahindushobi?„Need on nugised, kes on rünnanud mesitarusid, sest kipuvad kärgesid sööma. Tegelen ise ka mesindusega – mul on ligi üheksakümmend taru. Nugiseid püüame raudadega.“Keskerakonna sümboolikaga pastapliiatsid siin laual „reedavad“ poliitilist eelistust?„Olin Väike-Maarja vallas eelmises volikogus ja pääsesin ka uude volikogusse.Arvan, et Keskerakond on õigel suunal; täpsemalt näeme seda järgmistel Riigikogu valimistel.“JAAN LUKAS,Jõgevamaa ajakirjanik[fotoallkiri] Rukkikuningas Hans Kruusamägi: Maainimesel ei tohiks tekkida mõtet, et ma ei suuda oma lastele anda seda, mida suudaksin linnas!Viimati muudetud: 08.11.2017
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |